Svea jaoks algas kõik sellest, et 2 päeva pole õnnestunud Tetsmanni tabada, et mõõdukiri ära vormistada. No ma lootsin, et kuna folkboot oma mõõte talvega juba ei muuda, siis see juriidika sõitmist ei sega. Vaim oli sõiduks valmis, Tõnise puudumisel Mikk asemele kutsutud ja kõik nagu pelas, aga siis ikka selgus, et starti rohkem ühtegi LYS’i paati regatud poldud ja et meil ka mõõdukiri füüsiliselt puudus, siis Mairold soovitas niisama mitteametlikult oma persed märjaks teha. No ja kuna oli juba startiminekuga kõigil kiire ka, siis nii jäigi ja Svea läks mustalt koos ORC4-ga sõitma. Paati klaarides Mikk veel ahvatles, et peaks ORC-mõõdukirja laskma teha endale ja hirmutaks tuulisemate ilmadega 4-ndat gruppi vahest… Täna oleks see medalikord olnudki:). Loodaks siiski pigem selle peale, et LYS tõuseb tuhast!?!
Päike säras, tuult oli korralikult, puhanguti kindlasti üle 10m/s, läänest. Laine ka siis sellele korralikult vastav. Sõiduvõtted olid ikka kevadiselt konarlikud ja stardivile tuli veidi ootamatult nagu Sveale enamasti seni ikka on tulnud :). Rada oli S – Katariina märk – F. Vist tänu eilsele soojendussõidule ja vana lahkusele kõik siiski enam-vähem sujus. Sai uut Sveale maksimaalselt taha mastikallet testitud ja foka plokkide asukohta sellele vastavalt sätitud. Nagu toimis. Teisel halsil juba foka kuju oli väga ok ja tundus, et hoiame Merihundiga sarnast kõrgust, aga nad olid selleks ajaks niipalju kaugel, et võiski ka vaid tunduda. Ega enne päriselt aru ei saa kui teised folksud võrdluseks kõrval ei sõida. Lisaks ei saa muidugi mainimata jätta, et proovitules oli täna veel ka Svea uus ja oluline meeskonnaliige, Margus Ots! Tundus, et klapib küll ja saab veel möllatud. Ahjaa, vähamalt Estellast olime füüsiliselt päris pikalt eest ära…
Persed märjad, näpud külmast veidi kanged, näod naerul – superpäev 🙂 Svea meeskonna poolt palju tervitusi ja jõudu kõigile veel ettevalmistusfaasis viibivatele folkbootidele!
