Maj-Britt logiraamat
Maj-Britt on tüüpiline Rootsis ehitatud folkar.
Plangutus on tehtud põhjamaal aeglaselt kasvanud vaigusest männist. Kaared on tehtud tammest ning kokpit on mahagonist. Mahagon on see puu, mis pärineb vihmametsadest ja mille raiumise pärast meedias kurdetakse. Täpselt samasugust mahagoni enam ei ole saada, sest sellise metsa raiumine on hetkel väidetavalt keelatud. Paadisõprade õnneks kasvab ka mujal sarnase tekstuuriga teisi sorte mahagoni.
Mootor kinnitub ahtri tekile, kunagi varem on kinnitunud ka ahterpeegli külge. Sellest andsid tunnistust punnid ahterpeegli sees. Igasugused kruvid ja kinnitused puidus vee liinist all ja piiri peal tähendavad üldjuhul peatselt mädanevat puitu. Seepärast on pika ea võti võimalikult vähe sügavaid penetratsioone.
Mootoriks on pika jalaga Suzuki dt6, mis omab voolu tekitamise mähist ja põhimõtteliselt suudab laadida akut, paraku tuleb sealt reguleerimata pinge, seetõttu peent elektroonikat külge ühendada ei tohi, aga tühi aku üldjuhul andestab väiksed kõikumised.
Ostmise hetkel oli probleemsed kohad parema parda plangutuse ja ahtri vaheline kinnitus, ostmise ajal oli seal soliidne pragu, millest vett lekkis. Ostmiseelse inspekteerimise ajal prao olemus ei hakanud silma ning tundus ebaoluline. Enamus praost asus veeliinist üleval, et tavaolukorras tuli sealt ainult nire, suurema lainega ning inimeste ahtris viibimise ajal tuli väheke suurem nire. Selle lekiga suutis eelmise omaniku paigaldatud pilsipump ilusasti hakkama saada. Probleemid tekkisid siis, kui pumba ujuk kauasest vees ligunemisest vetikate hea kasvu tõttu fikseerus ning enam automaatne pump ei töötanud ja siis, kui lihtsalt kokku keeratud juhtmed soolase vee mõjul olid muutunud roheliseks pastaks ning pump ei saanud enam voolu. Vaatasime, et põranda lauad on kuidagi kahtlaselt märjad ja kokpiti jalge alt läigib midagi. Pärast seda tegime tõhusad uued juhtmed ning katsime joodise koha montaaziliimi kihiga.
Ostmise hetkel hakkas silma ahterpeegli ülemiste nurkade must värvus, see tekitas teatavaid mure mõtteid, kuid pöial läks sinna sisse alles mõni päev hiljem, kui oli põhjust ahtrist lükata.
Rohkem muremõtteid tekitas vasakus pardas tekkveegris olev mäda koht. Vandi rautise koha pealt oli läbi teki imbunud mage vihmavesi ning oli mädandanud tekkveegri. Kuna rautis ise kinnitus asise astmetega tammeklotsi külge, mis omakorda kinnitus parda laudise külge roostevabade poltidega, siis see tundus olevat tõhus ning esmased hirmud peletas ära. Küll aga põhjustas hilisemaid murelikke pilke ning mõtteid ja lõpuks päädis poltide läbi parda tulemisega ning masti murdmisega. Võrdlesin teisi Eesti folkareid ning nendel asetub vandi rautis tavaliselt jämeda kaare peal ning on poltidega läbi plangutuse kinnitatud. Ilmselt oli see konkreetne lahendus Maj-Briti eripära. Masti murdmine oli hea kogemus. Mast ise oli perfektses konditsioonis. 
Mikk Kööseli abiga saime Soomest uue masti võidusõidu pudinatega.Käepats Mikule.
Reisi alguses esines väheke leket ka mujalt, aga need lekked kadusid reisi lõpuks. Seda võib seletada sellega, et väga kaua ta vees olla ei saanud enne meie saabumist.
Folkbat Maj-Britt sai tegemise ajal omale purjenumbriks F1171. Rootsi folkarite klubi nimekirjas on ta ära toodud kui Amanda. Praegune nimi pärineb eelmise omaniku vanaema nimest, kes peale oma maise tee lõppu pärandas lapselapsele natuke raha, mis peale purjetamisasjatundjatest sõprade konsulteerimisel ja soovitustel realiseerus purjekaks. Kuna see nimi kirjeldab hästi selle paadi päritolu ja olemust, siis nii see nimi jäänudki.
Seadistus on matkamise keskne. Kõik on äärmiselt lihtne. Leitvaagenit ei ole.
Fokasoodi stopperid on puust. Groodi vall kinnitub masti külge. Tekki katab12 mmpaksune okaspuu vineer kaetud klaasriidega ning liivavärviga. See liiv on väga peene fraktsiooniga, et seal peal kõndida ning põlvitada on lust ja see ei ole kunagi libe. Kajut on kaetud7 mmpaksuse vineeriga, klaasriidega ning liivavärviga. Kõik paadi konstruktsiooni kruvid, mis oleme lahti võtnud on olnud vasest ning kruvi pead on olnud traditsioonilised /.
Roolileht on tehtud tammest ja koosneb kahest tükist. Hinged on vasest ning ülejäänud on kõik puu, mis tundub Eestis ainulaadne. Senimaani olen näinud kohalikel folkaritel roolilehe ülemisel otsal kasutatavat metallist kopsikut, mille külge kinnitub tüüri pinn. Pinn tõuseb kõrgele, et ahtris püsti seistes on mugav tüürida ja vaadata, et mis vööri ees toimub.
Ilmselt on Maj-Britt kunagi kukkunud vasakule pardale, sest vasakus pardas on hulk paiku.
Hetkel on käsil remont, tekkveegri vahetus, nelja kaare vahetus, teki vahetus ja ahtri korrastamine. 2011 suvehooaeg jäi vahele.
Kuna Maj-Britt on Rootsi päritolu alus, siis vähemalt esialgu ei ole plaanis tema originaal identiteeti kaotada ja me sõidame Rootsi Kuninga lipu all. Iseäranis silmas pidades Eesti Vabariigi registrinõudeid.
Andrus Viil
