Ja saigi jälle jah tehtud see üks hooaja pikendussõit, kus kohal olid igas mõttes parimatest parimad:) Esialgselt kolmapäevale planeeritud regatt sai päev hilisemaks lükatud, kuna võistlusteade oli mõnede jaoks liiga napi etteteatamisega ja ilmgi oli kolmapäeval piiripealselt karvane. Oleks saanud ja võinu kolmapäevalgi teha, aga edasilükkamine õigustas ja eile toimunu oli üks väga uhke lõpupurjetamine!
Päike paistis, kerge (aga sügiseselt pagiline) lõunatuul puhus ja näod olid kõigil naerul. Auväärne kohtunikekogu Lii ja Toomase näol (ajaa, Mats aitas lisaks stardi- ja vastutuulemärgi sisse vedada), kes tegid sõidust hulga imeilusaid fotosid, olid lisaks seadnud ka väga asjakohase raja – kaldaalune vastutuulemärk vasakuga, Katariina paremaga, Kuulimuna paremaga, finiš olümpiatule juures jõel. Ja läks see sõit pauguga käima, kelle jaoks kaatri juures paremaga kelle jaoks märgi juurest vasemga:) Stardiliinile hilinemine oli vist pigem valdav ja läks siis lahti see kikerdamine seal väga muutliku suunaga tuules.
Blanca muidugi favoriidi ja rändkarikahoidjana tegi parima stardi ja oli juba oludegi mõttes heas eelises võrreldes folksudega, aga polnud nemadki tulnud mütsiga lööma – pardale olid palgatud vihased noored sportlased. Kohal olid veel kolmapäevakutelgi juba tuntuks saanud Far-O-Zon (H-Paat), muidugi enamik aktiivseid folkboote ja märkuamatuks ei jäänud teiste kõrval hiiglaslikuna tundunud erksinist värvi Helena (B-31), strateeg Priit Veskiga pardal.
Vastutuulemärgis oli pundar muidugi koos ja kaardid puhta segamini… Blaca juhtis, parima folkkarina jõudis märki Tiina, kellele tagant tulles andis ahtrisse väikese “sõbraliku” tonksu Trine – ju kiiremad võivad endale lubada aeglasemate sellist järeleaitamist… Blancal oli märgi puude ja ka H-vene oli sellest millimeetrite kaugusel – Siim, kes oli Gunilla roolis kohe nende järel, hakkas juba pr… ütlema, aga see võis olla ka külmast… Selle kamba taga olid 
kohe Greta, Topu ja siis veel Svea ja Helena seisid seal märgi ees hetkeks võidu, purjed pakkis jne. Kõik jäid siiski terveks, näod olid naerul ja mindi spinniotsale Katariinasse. Enamik läks mere poolt, Greta, Svea ja Topu veidi maa poolt. Maa poolt vist sai gramm paremini. Igatahes Katariinas oli seis midagi: Blanca, Far-O-Zon, Trine, Greta, Svea ja siis tihedam punt Gunilla, Topu, Tiina jne.
Tuul mängis päris korralikult ja mõnekümnemeetrit eri paigus puhus vägagi erinevalt. Kuulimunasse krüssates Faro-O-Zon’il ja Sveal õnnestus pigem märgikursile sõita, teised kõik vajusid rohkem allapoole. Kurss pagide ajal ja pagide vahel erines ikka kõvasti kohe ja andis seal sipelda. Kuna nii Trine kui Greta olid küll ees, aga väga all, siis nüüd Kuulimuna juures pidi selguma, mida see kõik positsioonidena tähendama hakkas… Trine tuli ikka Svea ette, aga Greta enam mitte. Tagumise pundiga oli ka vahe pikenenud. Tiina, kes ühtlasemas Paljassaare all puhunud tuules pundile grammi järgi oli võtnud, hakkas Miiduranna all jälle natuke väsima. Ei tea kas peeti pedantlikult kinni varasemalt kaardile mahatõmmatud 
generaalkursist, või oli see Tiinale tavapärane vastase-uinutamise-strateegia, igatahes peale väikest hingetõmbe pausi pandi Topu ja Gunilla närvid veelkord korralikult proovile.
Kuulimunast muulideni oli vabatuuleots ja Far-O-Zon’i, Trine, Svea ja Greta vahed oluliselt ei muutunud. Nii pime juba oli, et ega eriti palju midagi ei näinud, vindeksit ja purjeniite võis vaid aimata. Ja jõepeal kui Svea veel ühe soodiputerduse tegi ja Greta edestamises kindel olles sõidustrateegia lohakaks lasi, tuli kohe ka kurikaval karistusaktsioon Gretalt, kes oma ligi 10 paadipikkust naksti tagasi võitis ja väga karmilt ähvardas Sveale nüüd kohta kätte näidata. Greta lõpus liikus juba inertsist vastu tuult, purjed pakkis, ja õnneks või kahjuks ikka jäi gramm puudu ning üks sekund meie vahele:). Kui muulihaarade vahelt sisse saades oli Topu Gunillale keskendunud, olles taga ca’ 
poolteist paadipikkust, siis peale Topu kaht liiga varast ja aeglast pauti tuli neil ennast hoopis Tiina eest päästa. Topu õnneks tulid finišhiliini tähistavad päästvad kohtuniku autotuled täpselt õigel ajal…
Tänud kohtunikele ja korraldajatele! Autasustamine race-office’is oli südantsoendav ja enamik läks saunalavalt veel lisagi võtma. Mõnus. Reedel mastid maha ja laupäeval tõstame paadid kaldale talvituma.
Järgmisel hooajal jälle uue hooga!
Fotogalerii: TOMMYLYY paadipood lehel
Protokoll lõpptulemustega:
