Ongi käes jälle aeg harjutada ennast sellega, et igal kolmapäevaõhtul sead sammud jahtklubisse et siis mõnusas seltskonnas üksteisega mõõtu võtta. Päeva peale sai selgeks, et Rando sel korral kahjuks osaleda ei saa. Nii tuli kai ääres Gunillat lakkinud Kaidoril pintsel käest panna ja meiega merele tulla.
Kuigi prognoos lubas mõnusat 5 m/s idakaare tuult, ulatusid paar tundi enne starti üksikud puhangud isegi 14 m/s -ni. Ette rutates olgu öeldud, et pikapeale tuul vaibus, olles stardihetkeks juba üsna rahulik ning finišijoonel saime tunda ka hetkelist vaikustki. Või kus see finiš täna oligi…
Kohtunike kaatril oli rajaks märgitud 8-,7-,8-,7-, Fm. Ehk siis kaks korda võtta vastutuule märki ja siis stardijoone kaudu finišisse, mille me automaatselt välja lugesime muulide vahel paiknevaks. Aga nagu hiljem selgus oli finiš siiski merel. Nüüd teame, et finiši mäge Fm tähendab “merel”, Fj tähendab “muulide vahel” ja Fo “olümpiamärgi juures”. Jälle targemad!
Stardis arvasime olevat kerge poi eelise ning panime vastavalt selle paika ka oma taktika – kahjuks aga jäime joonele hiljaks. Mitte küll niipalju, et oleks oluliselt teistele kaotanud, aga oma planeeritud eelise kaotasime siiski. Sõit ise oli nii tihe ja positsioonid vahetusid nii tihti, et ega mingit pingerida märkides ei suutnud küll täpselt meelde jätta. Kõik jahid olid üsna puntras koos, kuni ühel hetkel hakkas üllatsulikult Mary Lou eest libisema. Veelgi üllatsulikum oli see, et ta tegi seda allatuuleotsal liblikas sõites. Teise krüssu ajal markasime kurba vaatepilti rannahoone taustal, kus murtud mastiga Lust mootori abil sadama poole liikus. Ei teagi, mis põhjusel see täpselt juhtus , aga kurb igatahes. Loodetavasti oli ikka kindlustus peal ja saab kiiresti korda jälle.
Suur segadus oli meil jah seekord finišiga. Me arvasime, et Fm tähendas muule ja imestasime, et kedagi meid seal ootamas pole. Kuna tuul oli ka selleks ajaks veelgi kustunud, siis vahe ees olnud jahtidega oli samuti veninud ja kahtlus hakkas hinge pugema, et vist siis ikka merel oli finiš. Ja sellisel juhul polnud üldse kindel, et me finišimärgi õigesti olime seal võtnud… Ja et kas teisedki õigesti võtsid. Analüüsisime võimalust, et kogu LYS saab dnf’i, või et kuidas oleks kui Svea ainukesena saab dnf’i:) Hea tunne oli sadamasse jõudes protokollis ennast ikka teisel kohal näha ja tulemus kenasti kirjas.
Finishis olime alles jäänud paatide hulgas füüsiliselt küll viimased, aga kuna kõik peale Mary Lou olid teineteisele piisavalt lähedal, oli selge, et peale ümberarvestusi me ilmselt ikkagi teisel kohal peaksime vist olema. Kaotust võitjale 22 sekundit ning kohti, kust neid sekundeid tulevikus leida, oli hulgaliselt. Igatahes väga tore oli ennast nädala keskel jälle merel tuulutada ja jääme põnevusega ootama järgmist nädalat. Äkki siis on ülejäänud folkbootid ka juba talveunest ärganud ja ei pea enam seda praegust RJ-de ülemvõimu nägema.
Tulemused:
Leida Lepiku tehtud fotod vaatega Olivia’lt: