Tänud kõigile maailma ilmaennustajatele ja Vanale ka muidugi. Kogu öö ja sinna takka pea kogu päeva sadanud vihm asendus kell kolm päikesega, tuul pööraski läände ja kõik oli lihtsalt suurepärane. Enne mereleminekut esiteks üllatus – veidi enne teisi kohale jõudnud ja paadis koperdav Tõnis seisis ühel hetkel kajutis vastastiku tundmata loomaga. Esiti arvanud, et tegemist kassiga, aga kui see kajutist välja tekile juba põgenes ja Tõnis järele, siis selgus, et mink, vana raisk!?! Oleme kajuti ust niiskuse vältimiseks avatuna hoidnud ja leidis endale koha seal siis. Laste ja paadiomanike hirmuks teemakohane illustreeriv lugu ka SIIN.
Rada täna siis taas Miiduranna juurest Katariina kai(+) ja jõele finišisse. Start sai päris ok. Kaatri juures liinil olime 15 sek enne pauku, aga üks punt paate (Gunilla, Greta, Diana) oli liinil meist veel allpool ja teine punt (Salme, Marielle, Topu, Skandaal, MaryLou jne) tagapool. Need siis olid paugu ajaks joonel suht täpselt. Kusjuures vist tuul oli selleks hetkeks märgi eelisesse keeranud, kuna Greta ja Gunilla said seal all meist jutkui algusest peale kergesse eelisesse. Siiski suht võrdne, põnev ja äge oli, et purjetasime siis nagu vasikad, sest eelmine kolmapäevak jäi ju tuule puudumisel ära ja no nii kuradi tore oli nüüd olla. Pealegi oli meil Svea pardal värske folkboodihuviline Madis ja selliseid ei näe just iga päev:)
No siis ühel hetkel, kui oli juba kenasti saetud seal mõnda aega, läks Marielle meist pealt mõõda ja hakkas tuult varjama, et tegime paudi ära merele. Juba varem oleks tahtnud, aga ei julenud. Siis märkasime, et Salme ja Topu olid ka merele pautinud. Ülejäänud alumiste seltskond pani edasi paremal halsil vaata et jõe muulide suunas ja ei tulnudki meile järgi. Ikka kaua veel läksid ja meile tundus see jubeda ülekrüssuna, kuna paistis, et me läheme märki ära niigi. No veits pidime suruma, et minna, aga mitte hullult. Pärast selgus, et tuul oligi eri kohtades nii erinev, et kes eelmise stardi omadest kohe peale starti merele pautisid, need läksid ka pika kaarega otse märki ära… samas Greta, kes peaaegu jõe muulideni läks ja seal pautis, ei teinud enda sõnul väga suurt ülekrüssu. Müstika.
Fakt on aga see, et Greta ja Gunilla tulid sealt alt meist kolinal mööda ja Gunilla juhtis!?! Kahtlustame siin juba mõnda aega, et Gunilla on hunt lambanahas ja nii ongi. Peter Šaraškin oli täna Gunilla roolis ja sai selle paadi liikuma küll… Meil jäi vaid tunnistajaks olla. Märgis oli pikalt esimesena Salme, kes oli esimesena merele pautinud, siis väikeste vahedega Gunilla, Greta, Marielle, Svea, Diana jne. Enne märki muidugi oli jälle loterii olnud, et kes jäävad suurtele laevadele alla ja kes ei jää. Vastassuundadest tulnud suured ikka pidid ohtralt tuututama ka ja põhiohvrid olid Gunilla, kes pidi vallama ja tegi suurega peaaegu puuteka ja Marielle, kes puute vältimiseks pautis. Sellega need kaks ka rämedalt kaotasid tagant tulijatele.
Tagasituleku otsaks tuul pööras veel nii palju, et ei olnud isegi mitte pakstaagis aga pigem vaba tihttuul. Svea ei pannudki spinni, Greta ja Gunilla panid ja sõitsid lõpuni, Diana meie taga küll alguses pani, aga peale mässamist võttis alla tagasi. Ei usu, et see spinniasi kedagi seal aitas. Vahed jäid suht samaks. Greta sai Gunillast mööda. Svea sai nautida oma täiustatud outhoulereid – fantastika!
Lõpetasime pilkases pimeduses, ilm oli ikka ilgelt ilus ja purjetamine pakkus tohutut rõõmu!
Tulemusteski oli meile üllatus – olime vendunud, et füüsiliselt esimene Salme sai seekord ka päriselt esimeseks või vähemalt on meie ees, aga ei. Pimeduse varjus selgus hoopis selline lõppjärjestus:
