Eesti Folkbootide Flotilli eestvõttel toimus 17. oktoobril 2018 järjekordne Võsaregatt. Seekordne purjetamishooaeg on olnud Eesti juubeliaasta vääriline, lausa vahemereline. Sedavõrd palju head tuult, päikest ja sooja merevett pole aastakümneid nii heldelt jagatud, kui nüüd katkematult mai algusest oktoobri keskpaigani. Juba räägitakse võimalikust Mardipäeva ja Jõuluregatist.
Mõtte kunagine algataja Siim Ojaver meenutab, et esimesel Võsaregatil 2011 osales 6 jahti. Sõitjate hulgas oli ka legendaarne Helmuth Leppik, kes Vana Armuga oma 89. sünnipäeva eel võistluse võitis. Selleaastase Muhu Väina regati vanim osaleja Enn Normak on ses mõttes alles poisike.
Võsaregatt on selline äge regatt, mis toimub siis, kui ametlik purjetamishooaeg kuulutatakse lõppenuks, aga kolmapäeviti ei saa kuidagi hoogu maha. Ikka kisub sadamasse, sest merel olemise mõnule on justkui vara punkti panna. Kui muidu käivad võistlustega kaasas jäigad reeglid, piinliktäpne punktilugemine ja protestid, siis Võsaregati võistlusteadet iseloomustab hästi selline lause: „Korraldaja jätab endale vabaduse autasustada neid jahte, keda ise tahab.“
Kalevi jahtklubi Volodka oli nõus kaatriga merele tulema, et Võsaregatil oleksid viisipärane start antud ja finiš võetud. Kui muidu on start nagu kellavärk, siis seekord oodati rahulikult kaatri ümber sõeludes ära ka viimased romantikutest tulijad, kes päikse käes jõele unistama olid jäänud. Raadioside, lippude tõstmine ja võistlussignaalid – Volodka oli mees nagu orkester ning 14 erineva klassi jahti läks ühiselt teele. Algus oli kohe uskumatult ilus, paras tuuleke, loojuv päike ja sillerdav meri. Pärast esimest märgivõttu hakkas aga kiirelt hämarduma ja mõnigi laevapere avastas, et vööri- ja ahtritulede patareid on tühjaks saanud. Kõigil siiski polnud ja need väikesed tulukesed olid pea ainsad orientiirid merel. Esimesena finišeerujad vajanuks hädasti juhtkoera, sest tintmustal merel linnatulede valgusmüras oli napilt valgustatud kohtunikekaatri ehk finišijoone leidmine paras kunsttükk. Üks jaht ei raatsinud pimedusest hoolimata kohe kuidagi võidusõitu lõpetada ja läks veel lahele uitama. Volodka muudkui ootas pimedal merel ja jahtklubi saun muudkui küdes kaldal. Tavavõistlustel kukub ühel hetkel aeg ja finišit võtta enam ei saagi. Siis on viimaste tulijate enda mure, kuidas ja millal nad sadamasse jõuavad. Võsaregatil aga kedagi merele ei jäeta, kõik oodatakse ära. Lõpuks taipas ka viimane võistleja kohtunikule armu anda ja kaldale tulla. Folkbotistide käilakuju Mikk Köösel oli juba medalid ja rändkarika valmis pannud. Kõik võistlejad said viimase selleaastase medali kaela ja hea tujuga mindi laiali. Sõidud pole veel lõppenud ja pea see uus hooaegki ei tule!
Folkbootide klassis oli sel korral võidukas Muinasjutukuningas Jaanus Nõgisto juhtimisel, kellele järgnes Lind Tiit Riisalo ning Jonna Mikk Kööseliga. LYS grupi võitis Lagle III Risten Reintame roolimisel edastades Bellat roolinud Margus Melsast ning Rene Safinit Mary Lou -ga.
Tekst Maris Pruuli.