Viimased kaks kolmapäevakut jäid liig tugeva või hoopis olematu tuule tõttu ära. Muist jahtegi on juba välja tõstetud. See aga ei seganud kolmapäeval traditsioonilise, järjekorras viienda, võsaregati toimumist.
Enne merele minekut sai kokku lepitud, et pärast vastutuulemärki tuleb võtta Katariina kai idatooder ning seejärel finisheerida Pirita jõel. Teoreetiliselt soosis sellist rajavalikut ka ilmaprognoos.
Viimaste vapratena olid stardis DiWeiss, Gamajon, Bella, Kaija ja viis folkbooti – Greta, Pärl, Tiina, Muinasjutukuningas ja Priima.
Stardiajaks oli määratud 17:30 ja selle arvestusega veidi pärast viit ka folkbootide flotill kai äärest lahkus. Suur oli aga imestus, kui minut enne plaanitavat stardiaega ei olnud mõnus maatuul ja Pirita jõe laisk vool kolme folkbooti veel muulide vahelt läbi lükanud. Appi tuli DiWeiss oma diiselpurjega, kes hilinejad nööri otsas starti vedas. 17:45 paiku asusidki kõik stardist vapralt vastutuulemärgi poole teele, taamal imekaunis päikeseloojang.
Folkbootide vahel läks kohe pingeliseks rebimiseks – Parima stardi sai Greta, vastutuulemärgiks oli aga positsioon mõne koha võrra tagasi vajunud.
Taganttuules Katariina kai poole sõites oli selge, et valges seekord vist koju ei jõua. DiWeiss ja Gamajon läksid spinnakeridega avamere poole tuult püüdma, folkbootide vahel rebimine jätkus. Muutlikud tuuleolud tõid Greta ja Pärli vahepeal pikalt ära sõitnud Muinasjutukuninga kõrvale ja nii jõutigi külg külje kõrval Katariina kai idatoodrini. Et elu põnevam oleks, seials Priima külg külje kõrval allatuult sõitnud flotillist vastutuules läbi.
Mere pealt tuule otsimine osutus õigustatud riskiks ja nii olid spinnakeridega jahid juba pikalt eest ära. Viimase krüssuotsa ajaks oli päike juba loojunud – aeg pardatuled põlema panna ja valitses mõnus hämarus. Tuult, samas, jagus, ning Greta arendas ligi viie-sõlmelist kiirust finishi suunas. Pimeduse varjus otsustasid kõik käiku lasta oma salajased taktikalised nõksud ja nii venisid vahemaad jahtide vahel suuremaks. Mõne kaabeltau kauguselt paistsid vaid pardatuled ja üksik pealamp. Taevas särasid selged tähed, et oskajad nende abil oma veepealse asukoha määrata saaksid.
Merel puhunud tuul vaikis Pirita muulide vahelt sisse sõites jälle maha ja nii oli jõe peal väärtuslike kohapunktide pärast tihe rebimine. Greta ja Bella pidasid kolmanda koha pärast maha vaatemängulise lahingu.
Kella üheksaks olid kõik kenasti kaldal, peeti kõnesid, jagati diplomeid ja suunduti koos eduka regati lõppu tähistama.
Järgmisel aastal jälle.
Kui tulemused olid kokku arvutatud, selgus esikolmik:
1. Gamajon, kapten Indrek Orav
2. DiWeiss, kapten Erki Kilusk
3. Bella, kapten Margus Melsas
Tuul: 3-5 m/s kagutuul
Laine: alla 0.5m pehme.
tulemused:
Loo kirjutas Priit Pääsukene