Tõeliselt suvine KJK Kolmapäevak nr. 8

stardis
stardis (foto: Gerli Tooming)

Tehtud jälle, mitmes mõttes:) Svea oli väljas põhikoosseisus – Hard, Tõnis, Kristin. Eriti kihvt oli näha, et folksumastide rivi oli KJK sadamas pikenenud ja kusjuures enamik oli ka rajale tulnud, mõned siiski veel mitteametlikult. Aga ikkagi ilus oli vaadata seda tänast sadamas sagimist! Tuul oli NNW ja siuke mõõdukas 6 m/s, laine ka mõnusalt madal. Suvi käes. Merele minnes meil oli kindel plaan täna hoolikamalt oma groodi kuju jälgida. Ära juba on tüüdanud, et tagantjärgi regattide pilte vaadates ikka ja jälle sealt Svea puhul “lahtise uksega” sõitmist näeme. Tehtud pingutuse tulemust tänaste loetud fotode põhjal küll hinnata ei õnnestud kahjuks. Hea üldse, et purje nurkki vähemalt pildile jäi:)

Starti saime ülipikalt oodata ja see meie sõidu ootamine ilmselt vist kestis kokku sama kaua kui sõit ise. ORC2 grupp nimelt suutis kolm valestarti teha, neljandaga alles said nad minema. See oli juba nagu mingi nali, aga eks neid oli palju ja neil on närvid ka vist väga pingul. LYS’id ju ka tagant tulevad oma teravate rauast vööridega… Meiegi grupis oli täna rekordilised 16 ametlikku ja lisaks veel mõned mitteametlikud paadid. Lõpuks saime oma protseduurid tehtud ja start õnnestus ülihästi! Kaija saime väheke kaatri poole suruda ja ise alt minema. Greta jäi meie taha ja teised niisamuti. Tiina vist oli meie all, aga me joonel olime vabana hea hooga õigel ajal kohal ja läksime. Rada oli miili kaugusele vastutuulemärki ja tagasi stardipoisse, sedasi kaks ringi, finišiga merel. Meie taga tulijad mõistagi pautisid ära, meie neid kontrollima ei läinud vaid tegime oma sõitu. Vedas, et metsikult kaugele ei läinud, kuna sealt merelt rsk võideti jälle. Aga no seda saime siis teada, kui nii meie kui Greta lõpuks ära olime pautinud ja kursid nüüd täpselt ristusid. Eest läbi ei mahtunud ja pautisime Gretale lähedale alla. Kahjuks meil soot takerdus ja Greta läks kolinal pealt mööda. Aga läks nii piisavalt nüri nurgaga, et me saime palju paremat kõrgust ja näha oli varsti, et saame uuesti mööda neist. Vastutuulemärgis olimegi Gretast ca’ 50m ees ja allatuuleotsal see vahe eriti ei muutunud. Eks Frida, Di Weiss ja FaroZon olid meist väheke ees ja kõik see ülejäänud kamp ka ümberringi suht meie lähedal. Meil muidugi jätkub rajal silmi põhiliselt folkbootidele ja see oli tore (aga raske kanda muidugi), et folksud kõik taga otse meie kannal olid. Isegi debutandist plastfolks Tee Chee oli meie imestuseks taga:) Ju midagi olime siis hästi teinud.

Teisele ringile minnes oli selge plaan mere poolt ühe paudiga märki minna. Tagumistel polnud muidugi väga mõtet meie ahtris sõita ja enamik peale märki suht kohe pautisid maa poole. Me vigu midagi ei teinud, paut märgile sai ka suht täpne ja vastutuulemärgile nüüd minnes oli kohe selge, et olime edu veel korralikult kasvatanud. Kohtade mõttes nüüd veel pidid aeg ja kompuuter oma töö tegema, et mis vahekord see teiste LYS-paatidega meil saab olema… Läks korda! 17 sekundiga Frida ette! Et kui eelmisel aastal saime oma esimese ja viimase kolmapäevakute etapivõidu oktoobris, siis nüüd seda ootamist enam pole.

Sadamas oli ka melu palju, kuna lisaks autasustamisele tähistas Kalev Jahtklubi “elu diili”, millega osteti TOP’ilt ära KJK ja TOP’i vaheline akvatoorium. Sadamas nüüd kõvasti uusi kohti paatidele ja sel puhul pakuti kõigile torti ning šampust. Hurraa!

Tulemused:
Screen Shot 2015-07-02 at 20.22.34