Laupäeval toimus juba õige mitmendat aastat Greta regatt. Alati on ilusa ilma, mõõduka tuulega hästi vedanud. Põneva lühiraja formaadiga, supi ja saunaga. Ja muidugi on seal ju kõik tegusad folkboodid starti kokku tulnud, mis juba iseenesest garaneerib superürituse! Nii oli selgi korral kohal 10 folkbooti ja kui KJK sadamas võis vabalt päikest võtta, siis merel lipud lehvisid ja päeva jooksul nii mõnelgi pani stopper või plokk kusagilt selle rapsimise peale plehku. Rada oli miiduranna alt suunaga otse merele, plaaniga teha 5 starti. Svea vöörinane Kristin täitis täna oma ametialast kohustust purjetajatele HH’it müüa, mistõttu oli Hardile ja Tõnisele vööri appi kutsutud Virko, kes varemgi meil võite aidanud koju tuua. Kõik see kohaletulnud paatide nimistu ajas muidugi ette juba hirmu nahka, aga Svea oli löögivalmis:).
Sõit 1
Start sai päris imeline! Õigel ajal hooga vabana joonel. Keegi siiski tuli suht vara pealmisena meid segama ja pautisime ennast Miiduranna suunda vabaks. Kerttu oli sama teinud, oli veidi ees, aga paarkümmend meetrit allpool. Teised enamik läksid raja vasakust poolest ja polnud aru saada, et kes seal mida sai või ei saanud. KuuliMuna oli täna just sellise koha peal, et paremalt rajapoolelt minnes jäi kord nii korda naapidi täpselt teele ette, lisades sõitu omajagu nüansse. Läksime siis seal ja üritasime aru saada, kus on see meile mõeldud vastutuulemärk on. Lähem vastutuulemärk pidi olema meile, veidi kaugem märk suuremate grupile. Me küll punnitasime silmi, aga nägime ikka ainult ühte märki. Ühel hetkel kui tundus juba terve igavik sõidetud ja teist märki ikka ei näinud, siis igaks juhuks pautisime ära. Kerttu oli gramm veelgi kaugemal ja pautis ka kohe. Nüüd lõpuks nägime märki (see oli siuke vorstikujuline poi, mis otsustas püstiolemise asemel pikali olla) ka ja muidugi olime kõva ülegrüssu juba teinud… Hea oli sealjuures, et teistega võrreldes paistsime siiski väga heas seisus ja saime nüüd vaba lennuga märki minna. Vastutuulemärgis olime vist kolmandad, Tuuli ja Ahti järel, vahed väikesed nii ees kui meie taga. Spinni polnud enne sõitu katsetanud ja otsad olid risti saanud, aga õnnestus vähekese rabelemisega ära lahendada ja vahed tagumistega fataalset hoopi ei saanud. Teisele ringile minnes oli muidugi kindel plaan jälle Miiduka poolt küljest minna. Kuna mitmed olid järjest täpselt meie ahtris ja kuna vist keegi polnud päriselt läbi näinud sealtkülje eelist, siis enamik pautis meie tagant ära merele. Ainult Kerttu veel tuli jälle sama külge, meist siiski paraja vahega taga. Ülegrüssu oskasime nüüd juba vältida ja kui peale pauti merelt läinutega mingit võrdlust hakkas tekkima, siis, no me olime ikka suht pika puuga eest ära. Sellise uskumatu eelise andis Miiduka poolt tulek. Tagant tulid muidugi tihedas parves Tuuli, Ahti, Kerttu, Greta jne väga väikeste vahedega, aga me käitusime allatuuleotsal ka hästi ja pääsenud me olime. Täiesti uskumatu 1. koht, sellises konkurentsis! 🙂
Sõit 2
Start sai jälle väga ok, aga mitu paati olid peal ja Miiduka poole pautida saime juppmaad hiljem. See kord oli parema rajapoole kasutajaid juba üsna palju. Me sattusime pigem keskteed minema. Tee Chee läks täiesti vasakut poolt ja edu sai nüüd hoopis sealtpoolt… Vastutuulemärgis oli liider Tee Chee, teine Greta ja meie kolmandana. Tagant tulid kõik tihedas reas. Samas järjekorras ka lõpetati.
Sõit 3
Kolmanda sõidu start läks täiega hukka. Kuna merel oli lisaks Greta regatile veel ka Spinnakeri Regatt Optimisti ja Zoom-i klassidele, siis samal raadiokanalil oli erinevate kohtunike juttu palju ja olime enda kella minut hiljem tööle pannud… Imestasime veel, et miks kõik nii vara joonele ronivad kui saime lõpuks aru, et oleme rongile hiljaks jäänud:) Peale kaatrit paut paremale ja kahe paudiga läksime pigem raja keskosast märki. Saime grupile kannule ennast, aga rebimine oli seal tihe ja vaatamata väikestele vahedele jalga ukse vahele panna ei õnnestunud. Spinniotsa sõitsime suure pundi taga, allatuulemärgiks õnnestus siiski Ahtile sisemiseks saada ning mööduda. Kuna tundus, et Miiduka poolt minejad eriti edu ei saanud, siis nüüd nagunii taga olles otsustasime merelt minnes õnne proovida. Aga no nagu esimeses sõidus hea start oli pool meie võitu, siis nüüd sellest nihuläinud algusest enam palju välja pigistada polnud ka võimalik. Krüssus suutsime veel mööda pressida Kertust ja Topust. Viies koht – tegelikult isegi väga hea tulemus.
Sõit 4
Start sai hea jälle. Topu muidugi tegi imeliselt ja läks kõigi eest vasakuga läbi. Meie läksime läksime samal halsil veel pikalt ja lõpuks TeeChee’ga jäime veel viimastena märgile pautime. Enne pauti saime veel näha kuidas üks Tee Chee meeskonnaliige merega sõprust lõi ja kalu toitis. Eks seal ikka loksutas ka ja tuli igas asendis tegutseda:) Vastutuulemärgile pautisime kohe peale paremaga eest läbi läinud Toput. Tee Chee tuli nüüd vaskuga ja proovis meie eest läbi jõuda aga ei õnnestunud. Pidime luhvama ja protestisime neid. Näha polnud, et nad heastanud oleksid, aga sellest olukorrast nad jäid veidi meist maha, lisaks tuli neil spinnakeriga mingi tõrge. Põhjust ei teagi, aga enam me neid rajal ei näinud ja olla sadamasse ära hoopis läinud. Tuuli oli ka veel arvestatava maaga Topu ees, Greta, Ahti jne trobikond kohe ridamisi meie taga. Teisel ringil Topuga läksime erinevaid rajapooli ja õnnestus teiseks tõusta.
Sõit 5
Stardis olime küll kohal, aga otse Priima ja Greta all. Greta tagant ja pealt tulid veel Tuuli, Ahti jne kõik reas, et vabaks ka ei andnud minna. Lasime vabamalt Priima alt, kuni õnnestus teiste vahelt Miiduka poole vabaks pautida ja läksime täiesti üksinda ümber KuuliMuna jälle. Vastutuule märgis olime Tiina järel seitsmendad, aga suur punt oli kohe meiel ees. Kuna Tiina viimases sõidus spinni enam ei kasutanud siis allatuuleotsal saime neist mööda. Teisel ringil krüssu lõpuks olid Tuuli ja Greta selge vahe sisse saanud. Ülejäänud kamp jõudis vastutuulemärki suht korraga ja seal tuli ragistamist. Topu tuli vasakuga ja pautis märgikursile, meie nende alumisena kohe samamoodi. Kerttu kakohe meie järel pautis vist alla. Ahti samal ajal tuli juba paremaga märgikursil, aga niipalju hiljem, et me saime ees ära pautida. Samal ajal aga Topule tundus, et paut sai vara ja hakkas hullult luhvama, sundides ka meid uuesti sisuliselt vastu tuult. Ajalehe oleks veel mahtunud meile parraste vahele panna. Nüüd juba Ahti jõudis meile selga ja vähe puudus, et nendega mingi seis oleks tekkinud. Kõik see toimus märgialas juba ja kui märk võetud, siis spinnid kõigil naks üles. Tuuli oli pikalt eest, Greta ka turvalises kauguses. Meie taga mõnekõmne meetri kaugusel Topu ja Kerttu. Nende järel kohe Ahti ja teisedki. Spinnidega mingit surumist ei tehtud, aga kõik tegid oma sõitu ja näitasid nüüd oma käiku, vahed ju väikesed. Meile siiski tundus, et oleme oleme siit imelise kolmanda koha välja võidelnud, Gretat enam ei saa ja teised meid ka vaevalt… Aga siis vaikselt hakkas esiti tunduma, et saame Gretale lähemale ja Mikk
kergitas arupidavalt oma pead. Ja siis hakkas krt tunduma, et Topu/Kerttu tulevad ohtlikult hea käiguga lähemale, olles meist mõnikümmend meetrit vasemal. Greta jällegi meie ees paremal. Pinge kasvas ja Greta otsustas ilmselt olukorra kontrollimiseks halsi teha ja läks meie kõigi eest raja vasemasse serva, et sealt siis äkki paremal halsil kindlapeale tulla?. Samas finišiliin oli selge lipu (paremal pool) eelisega ja meile paistis siit võimalus, kui Topu mööda ei jõua. Sisuliselt olime kõik neljakesi ühel joonel ja Greta paistis juba kaotaja olema. Täiesti uskumatu pööre. Punnitasime sedasi lõpuni seal kursiga täpselt lipule ja Topu ees mõne sekundiga võitsimegi teise koha. Kerttu neljas, Greta koguni viies. Täiesti uskumatu kui väikestest eksimustest ikka seisud kohe kardinaalselt muutusid. Mega!
Tulemused:
Lyy Sootsi tehtud fotod Tommylyy paadipoe galeriis