Möödunud nädalavahetusel sai jälle “konservirallil” käidud. See on see legendaarne regatt, millega saab lüüa mitu kärbest ühe hoobiga – saab teha selle enamasti kõige esimese sooja ilmaga ööläbi purjetamise, teiseks paat saab Tallinnast Haapsallu Muhu Väina stardile ligemale ja kolmandaks oleme sealt ikka auhinnaks noppinud kümmekond Rannarootsi lihatööstuse konservi, mis meid pärast väinas kenasti toidavad:) Et jumala eest vähe ei saaks, siis sinna otsa sõidetakse pühapäeval veel Kessu regatt ka lisaks.
Reede õhtul olime kenasti Pirital stardivalmis – Hard, Tõnis ja Virko Säbel vööris. Virko on meiega seda ja teist regatti varemgi sõitnud ja taasnägemine tegi ainult rõõmu. Start tehti 19:45 veel kenas päikesepaistes. Svea sõitis ainukese folkboodina LYS-grupis. Tuul oli pigem tasane ja läänekaarest ehk loomulikult otse vastu… Ennustus näitas ööseks vaikimisi ja keeramisi. Keeramisi sedasi, et terve tee ikka otse vastu oleks. Läänetuulega on terve tee selline vastik laine ka mis käiku kinni lööb ja no polnud parim perspektiiv, aga vaim oli virge ja tuju hea ja sõit läks lahti. Gamajoniga sama strateegiaga läksime mööda kaldaäärt, teised pigem kippusid merele. Tegantjärele vaadates ei saadud eeliseid mitte sellest, et merelt või maa äärest mindi, aga sellest, kes tuuleauku oskas sattuda ja kes aukudest mööda oskas minna.
Gamajon, kes Lohusalu sadamas salapärase pitstop’i tegi, läks pärast seda öö varjus kaugele merele ja sai sealt hirmsalt pika edumaa. Pärast hommikupoole jälle sattus Osmussaare juures vaikusesse ja saime suure üllatusena nad uuesti peaaegu kätte. BlackBird, kes meist stardis kiirema paadina arusaadavalt üle sõitis, läks juba Tallinna lahel mere poolt, jäi Naissaare juures aeglaseks ja alles uue päeva alguses sai meid uuesti kätte ja ainult veidikene ette. Öösel oli ikka suht tuuletuid hetki, aga paistis, et konkurendid hävisid nendel tundidel meist enamgi. Mõni tegi lausa ringe ja liikus vahepeal tuldud teed tagasigi:) Lisaks oli öösel vahepeal nii tihe udu, et tuhkagi ei näinud ja meie lähedal kõrvulukustavat sireeeni lasknud laeva kohta saime alles hommikul teada, et see oli mingi Tallinki konteinerlaev olnud. Mõnel oli siis temaga meist napikamgi kohtumine.
Viimane pikem seisak oli veel Haapsalu lahes, kus mingi tunnikese vast saime BlackBird’i ja Gamajoni sabas võidu seista ja seisud olid sellega selged, sest sõit oli kokku juba üle 24 h kestnud (sic) ja neil oleks võitmiseks olnud vaja meid pigem tunniga edestada… Neljandast võistelnud jahist, Helmsman’ist, oli natuke kahjugi, sest nemad olid meist veel mitme tunni kaugusel ja vist ilmselt panid lõpuks mootoriga kohale, sest finišiprotokollis neid näha pole… Uskumatu ikka, et sellise Tallinnast Haapsallu öö läbi seiklemise tulemusel said ööpäev läbi purjetanud kolm paati finišisse mõneminutiliste vahedega:) Ei saa öelda, et liiga igav oleks olnud…
Sõidu lindistust saab vaadata www.minurada.ee lehel. Alguses selle aja, kus meil track’er ei töötanud me olime kogu aja suht lähestiku Gamajoniga.
Tulemused numbrites:
Ja kuna autasustamine oli juba ära olnud, siis võidukarikas koos konservidega toodi otse paati kätte…
