Ülimegamõnus päev ja purjetamine. Kõik oli perfektne, no kui rajast mitte rääkida. Ilm oli super, tuul puhus idast ja seega ilma lainetuseta. Inimesed olid marud, sõit sujus ja see kõik veel lõppes Kalevi Jahtklubi kaile püstitatud peotelgis sellise kontsetpeoga, millisele sarnast otsiti mälusoppidest aastate tagant…
Sadamasse jõudsime vähese valearvestuse tõttu tunnike varem ja saime seal siis mõnuga lebotada ja vaadata, kuidas Mikk pani Gretale usinalt plokke ja stoppereid jne asju külge. Vaatas muudkui kella ja muudkui pani. Abi ta ka ei tahtnud ja nii me siis jutustasime ja valmistusime niisama:) Svea meeskonnaks olid sedakorda Peeter ja Kai-Reet, kes kunagi “veerandise” Eneli peal sõitsid. Hard oli ikka roolis ja rõõm oli näha ja õppida vanade sportpaadipurjetajate käest!
Kipperite koosolekul tuli üllatuslitakas ka ära – rajaks on vorst ja 5. grupp võtab igas sõidus viimase (ehk ühe) märgi ja tagasi finišisse. Sellest sai eelmine aasta kohtunikega justkui räägitud korduvalt, et ei ole ilus teha ühe märgiga. See tähendab kahte pauti enne märki ja siis kas ühel halsil spinniga tagasi või noh paremal juhul ühte spinnihalssi. Ehk et rajal peale stardi ja kahe paudi suurt midagi olulist ei juhtu. Eriti võrdsemate paatid puhul. Kriitiline oli hästi startida ja siis need kaks pauti hästi teha.
Mul kusjuures käis millalgi mõttest läbi see rajateema varakult teemaks teha korraldajatega, aga regati logo vaadates see tundus ebavajalik:) Oleks ikka pidanud. Ainus soov olekski ju olekski olnud raja lõppu kaks märki panna e. “kolmnurka” sõita.
1. sõit. Start korralikult maha magatud. Vist kõige lõpust läksimegi ja otse kogu selle kamba sabas ka veel. Pautisime alla vabaks ja läksime kõigist eraldi. Tuul nagu veidi keeras meie kasuks ja saime isegi edu. Pikalt eest ära draakon Right Now võttis meie imestuseks vale märgi ja sai seega DNF-i. Frida oli meist füüsiliselt ikka suht pikalt ees, Mariellest olime ees. Spinniotsal Marielle kattis meid kenasti ja finišijoonel olid sekundikesega ees. Frida oli kaugel ees ja ega ümberarvestatud aegadest või kohtadest polnud merel veel aimugi.
2. sõit. Roolimehe pea polnud pallimängus:) Olime küll gramm enne vilet joonel , aga Frida oli meie peal, keegi veel tema peal. Olime suht vastutuules juba ja siis Greta veel tuli tagant hooga ja muidugi tahtis suruma hakata. Hard polnud selliseks pusklemiseks moraalselt valmis:), mitu asja suutsid järgemööda kuidagi “üllatada” ja nii me sinna teiste vahele rumalasti seisma jäime. Mikk, kes päriselt polnud ju veel meiega seotud, suutis oma vööriga meie mootor kronsteini veidi kõveraks teha- no niiväga oli vaja suruda:) Aga hoog oli sees temal ja teistel et meil polnud seal vahel lootust.
Pautisime kohe alla jälle ja läksime oma teed. Tulid nad vist ka millagi alla järgi, aga me ikka jälle sealt alt paremalt saime eelist ja tegime oma kaotust tagasi.
Märgiks Right Now kaugel ees muidugi. Frida mitte väga kaugel. Greta läks meie eest enne teist pauti läbi, aga üldse mitte kaugelt. “Paremat” päris polnud vaja hõigata. MaryLou’st olime ette saanud.
Spinniotsal üritasime Gretat katta ja hoidsime vahet, aga tagant suur tuli meile selga, et pidime üles veidi minema ja ära see Greta pääses muidugi. Ega seda 50meetrit Gretalt võtta pole kerge spinniotsal…
3. sõit. Sättisime strateegiat ikka nüüd, et no mida me teeme. Otsustasime mitte ülevalt kaatri juurest vabas tuules läheneda, aga pigem alt tihttuules hooga tulla ja teisi kinni suruda, või-siis-midaiganes:) Õnnestus päris hästi. Kellegiga seisuks ei läinud, aga Greta pidi luhvama ja saime tal hoogu maha. Liinile saime nõks vara, et pidime vallama korralikult, aga ikkagi väga hea hoo ja positsiooniga start. Right Now oli meie all veel, teised siis üleval, aga tagapool. Põhiline, et stardihetkel oli hoog sees ja saime nüüd segamata tuules oma teed minna. Mitmed pautisid nüüd alla, kust me eelmistes sõitudes eelist saime, aga nii magus oli minna ja me hoidsime veel isegi peale Greta pauti natuke aega samal, kusjuures ei kaotanud sellega.
Greta kontrollimiseks siiski pautisime järele neile. Ja no siis saime näha, kuidas ülevalt tagant paremaga tulnud Fridale Greta pidi rämedalt vallama ja läks tagant ja kuidas meie läksime napilt, aga ohutult Frida eest. No ikka rohkem kui kaks pitsi jäi meie ja Frida vahele… Ja siis ühel hetkel meile tundus, et läheme ju märki ära juba, aga Greta ikka veel polnud pauti teinud. Me siis ikka tegime ja Gretal no kenake ülekrüss… Sellega oli see sõit tehtud kah ja edasi tuli lihtsalt hoida. Paut, märk, spinn üles ja spinnihalss said kusjuures nii superhead, et isegi Frida sai seljataha jäetud. Pidu!
4. sõit. Pea juba natuke töötas ja ei loksunud me seal stardis niisama enam:) Meeskond aitas jälle olukordi hästi tõlkida ja kõik edenes hästi. Ajastus oli hea, tulime ülevalt vabaga ja sõitsime vastutulevate Frida ja Greta vahelt paremaga läbi. Tahtsid vist meiele alla pautida või mida nad tegid, aga ei õnnestunud see neil päris ja saime hea eelise. Täpselt vilega olime hea hooga joonel, karvajagu kaatri poordist puudu… Paremini poleks vist saanudki. Nägusid oleks võinud pildistada sel hetkel:)
Teised jälle suht vara pautisid paremale, me veidi veel lasime edasi ja siis ikka läksime kontrolliks järele. Sõit ausalt-öeldes tundus tehtud olevat selle lühikese vorstiraja valguses. Vaja oli seda ühte täpset pauti veel. Kuni tunduski, et hakkame vist märgikursile jõudma ja oh üllatust – Marielle kattis Gretat, kes ei saanud pauti teha ja koos nad tegidki nii kõva ülekrüssu. Me saime ülitäpselt jälle kõik tehtud ja kenasti märki. Selgusetuks jäigi meile, et miks nii juhtus neil, et kas tehtigi halba kiusu Gretale või oli neil mingi hea nali parasjagu pooleli, mis pauti oleks kindlasti seganud. No igatahes oli tehtud Sveal see sõit jälle. Nagu alguses mainitud, siis sellisel rajal oli mida vaja? Head starti ja ühte või kahte täpset pauti. See meil täna õnnestus
Ja no ei ole see teiste apsakate abil võitmine see kõige magusam, aga spordis ongi mitmeid muutujaid ja kõik loeb e. kohtunike protokoll korrigeerib ära isegi selle, et autasustamisel Svea teiseks ja Right Now esimeseks nimetati:) Nende vale märgivõtt oli tobe apsakas küll ja ma usun, et kui nad esimeses sõidus ka finišist tagasi oleksid tulnud õiget märki võtma, siis ikka veel oleksid nad vist võitnud. Drakon on kiire paat küll ja ütleme nii, et Jevgeni Kazakov seal roolis pole ka mitte papist poiss… Ja sellest on muidugi kahju, et Mikk Gretat nii napilt valmis ei saanud, et esimene start tegemat jäi ja 7 punkti sealt kotti kukkus…
Koondtulemus:
Nagu öeldud sai – kõik oli super, peale raja. Loodame, et see oli viimane “üheotsa-vorst” mida me sõidame. Kuradima arendav ja õpetlik on lühirada, kus neli korda järjest saad starti ja märki ja värki teha, katsetada, midagi muuta ja erinevust käega katsuda. Tänud meeskonnale ja kaaspurjetajatele, muidugi ka korraldajatele!
Kerttu-Liis Oruste pildid facebookis