Kõik algas eilsel KJK kolmapäevakul kenasti – päike paistis, tuul korralikult puhus, saime varakult valmis ja välja. Oliver, Tõni ja Hard kõik omal kohal. Stardis oli üllatavalt palju jahte ja mis eriti tore, et palju oli igasuguseid LYS-grupi esindajaid! Isegi folkboot Topu tegi enda selle suve debüüdi, veel mõõdukirjata ja mitteametlikult, aga ikkagi! Rada oli üllatavalt optimistlik: Start rannahoone eest, Kuulimuna, stardipoi, Kuulimuna, finiš.
Mida stardile lähemale aeg aga tiksus,seda vaiksemaks kõik jäi ja suhtkoht kohe peale meie starti tuul ka lõppes. Vaatasime kohe, et kui Kuulimunani ja tagasi sellega ehk jõuaks, mite enamat. Saime Sveaga suht kobeda stardi, aga parema halsiga vana laine loksus vastu ja käiku polnud enam olla – tegime paudi. Tagant pealt tulid Greta ja Gunilla üksteise järel, hetkeks tundus, et peame nende tagant minema, aga nad suht seisid ja saime ikka eest läbi õnneks. Tundus, et me liigume küll ja imastasime, et Greta järgi ei pautinud meile. Vasakul halsil laine soosis käiku ja üldse seal kaldaall paistis, et on tuult ja isegi pilved olid ju seal, et Mikk siis ei hoolinud või mis, aga lasi meiega vahe pikaks. Gunilla jäi ka sinna ja Marielle ja Lust ja neid oli veel. Tipa, kes enne meid pautis ja meist veel kalda poolt läks, sai veelgi paremat käiku ja läks eest ära, MaryLou ja Kaia läksid pealt mööda. Aga ega see polnud enam mingi purjetamine. Pigem jõime õlut ööbikute laulu saatel. Lõpuks Miiduranna all hakkasime juba tagurpidi ja külg-ees liikuma. Vahepeal mõni “pagi” tuli, mis veidi liikuma pani, aga no ei olnud palju lootust seal enam.
Ühesõnaga katkestati ära kohtunike poolt see purjetades alanud ja seismisega lõppenud kolmapäevak. Muidu positsiooni mõttes oleks veel kõigil kõike võinud juhtuda, kui oleks puhuma uuesti hakanud. Aga läksid mootorid käima ja koju minek. Tänud, Mary Lou’le, kes mootorita Svea ka sleppi võttis!