Tallinna MV lühirajasõidus – SEIKO Cup, 29.-30.09.12

Foto: Tommy Lyy galeriist

Tehtud see 2 päeva sügisest rahmeldamist.  Algas kõik sellega, et juba ette polnud tuju ega jaksu pingelise nädala järel veel kogu nädalavahetust muu olulise arvelt hakkama panna. Karikasarja punktid ka peaks jagatud olema ja seal midagi muuta suht raske. Ja koht ka Svea meeskonnale talumatult sitt. Aga no plaanitud ju oli ja kuidas sa ikka osalemata jätad, et äkki vähemalt õpime jälle midagi. Ja nii see kell äratas laupäeva hommikul 8:30… Rrhhh krt.
Ja no kui sellise tujuga välja minna, siis või ju nägusid teha ja üritada asjades head näha, aga oht on leida ennast selles, millest mõtled:).

Laupäeval vähemalt ilm oli mõnusalt tuuline ja päike paistis ja mehed (Hard, Tõnis, Kert (Caroli pealt)) õigel ajal kohal. Ees ootas 4 starti ja no rada muidugi valmistas paraja üllatuse – see oli vaid märki ja tagasi finišisse. Ok, see ongi lühirada, aga et tavapärase 2 ringi asemel 1 ring tähendas, et peamine point oli hästi startida ja siis teha 2 osavat pauti. Spinniotsal ju enam palju ei muuda. Päriselus muidugi läks õnneks teisiti:)

1.  sõit
Oli justkui korralik start, just Gunilla järel ja peal. Justkui teisel kohal sel hetkel. Mingil põhjusel aga Gunilla (kes oli täiesti muutunud meeskonnaga) hakkas hirmsasti suruma, no kohe sedasi, et tema enda foka oli pakkis ja meil ka seega käik kinni… Kusjuures kohe meie peal oli Greta, kel käik oli sees ja läkski pealt üle. Me isegi suruda ei saanud teda. Täielik ämber. Nii me sealt vahest välja tagurdasime ja seistes paudi merele tegime. Ilmatuma aja võttis see igatahes. Tuuli oli ka sitas positsioonis ja samuti pautis enne meid juba, et läks nüüd meie ees. Mingil hetkel sattusime tuuleauku, kust Tuuli ära pautis, meie aga otsustasime edasi minna, kuniks saame märgile pautida. Paut sai küll õiges kohas tehtud, aga see tuuleauk oli ikka pikk olnud ja teised olid tuld andnud samal ajal täiega. Märgis selgelt viimased ja teha polnud enam muud, kui haavu lakkudes lõpetada. Täus pekkis algus kahepäevasele rallile…

2. sõit
Väga ok stardi saime kenasti vabalt ja hooga. Tuuli meist veidi eespool, aga kõvasti all, Ahti meist tagapool tiba kõrgemal. Õnnetuseks aga piisavalt lähedal, et pautides eest läbi poleks jõudnud ja vahe püsis konstantsena. Tuuli õnn oli õigekl ajal pautida ja täpselt Ahti tagant läbi minna. Meil aga juba ülekrüss ja Ahti ei paudi ega paudi… Lõpuks me ikkagi pautisime ära ja vallasime Ahti tagant läbi. Selge loss. Ahti pautis peale meile, me vasakul halsil hästi ei saanud liikuma ka ja nii see järjestus paigas oli. Tegelikult oleks pidanud spinniga kohe katma minema ja oleks Ahti  ära võinud võtta… Krt iseenda lollusest jätsime võimaluse kasutamata.
Lõppjärjestus: Tuuli, Ahti, Svea, Greta, Gunilla.

3.  sõit
Super start oli. Teised olid meist madalamal ja jagelesid seal omavahel. Me panime hooga kaatri poolt ja krüssus ka vigu ei teinud. Märgi lähistel olime suisa liidrid, aga märgi võtmine suurtega koos tekitas palju segadust ja Tuuli puges selle käigus meist ette. Spinniots muudatusi ei toonud. Lõpptulemus teine koht – pole paha! Selline positiivne raputus kulus ära küll.
Lõppjärjestus: Tuuli, Svea, Ahti, Greta, Gunilla.

4.  sõit
Stardi magasime totaalselt maha. Kuidagi kopp oli ees sellest pidevast startidevahelisest otamisest ja loksumisest, et olime jutustama jäänud:) Tegime just alumise märgi juures laisalt pauti, kui saime aru, et 2 minutit stardini. Siis ma sain ka vastu tulnud Tuuli kommentaari “kas teete mingit kavalat strateegiat ve?” mõttest aru… Kaatri juurde enam tagsi krüssata ei jõudnud. Pautisime üle liini teiste alt ikka suht pasast kohast ja olematu hooga. Mingi nipiga isegi krüssul õnnestus Ahtile järgi saada veel ja märgi võtsime nende sabas. Asusimegi kiirelt katma ja saime isegi pealt mööda. Kahjuks muutusime juba ees olles aga hooletuks ning võitlemise asemel lootsime oma sõidu peale. Ahti asus aga nüüd meid katma ja tuli tagasi kõrvale. Piisas nüüd, et spinn ka veel korralikult ümber vöörstaagi keerdus ja korras oligi. Viimased paarsada meetrit olid sentimeetrite mäng ja kohapeal me küll aru ei saanud, kes ettepoole võis jääda. Protokoll tõi siiski selguse ning andis sekundlise edu Ahtile. Jälle enda lollus, krt:)
Lõppjärjestus: Tuuli, Greta, Ahti, Svea, Gunilla.

Pühapäev ehk siis 2. päev oli teada, et sajab ladinal, aga lubatud suuremat tuult polnud siiski näha. Oli teine selline auklikum ainult. Selgus veel, et kokkulepped olid vist mööda tehtud ja avastasime ennast Tõnisega kahekesi. Hakkab pihta, mõtlesin … , aga siiski oli tunne eilsega võrreldes kuidagi palju parem ja isegi vihm tundus ok.

1. sõit
Õigel ajal suutsime stardis olla. Keegi meid kaatrisse suruma ei ulatunud ja saime suht vabalt minna. Ahti küll tuli tagant hea käiguga ja kippust pealt üle minema, aga päris ei saanud ka ning pautis ära. Suht võrdne ja väikeste vahedega sõit oli, et igatahes märgis olime neljandana Ahtist mõnikümmend meetrit tagapool. Ja kui eilse tujutusega oleksime sedasi jätnudki, siis nüüd läksime otsejoones Ahtit katma ja mööda ikka ka. Ikka korralik pusklemine oli ja Vihtusime Tõnisega kaks halssigi teha, et Ahti jäi. Ikka mitu paadipikkust oli vahe…
Lõppjärjestus: Tuuli, Greta, Svea, Ahti, Gunilla.

2. sõit
Stardis oli suht selge märgi eelis ja sellest olid kõik aru saanud. Lisaks tuli mingi eriline pilv meile peale koos raju tuule ja tiheda sajuga. Tulime teistest tagantpoolt ja tänu sellele piki stardiliini hea hoo üles võtta. Kõik ülejäänud pressisid pundis ja kisa oli kõva igatahes. Greta pautis ennast vasakule sealt ja ei jõudnus meie eest läbi. Halb oli et meil kerge segadus oli ja alla pidime laskma ennast, hea oli, et Greta sai 360 teha selle eest. Edasi ta läksiki vasakuga ära merele ja meie ülejäänud kõik paremaga edasi. Svea oli teistest kerges eelises. Tuuli muidugi sõitis selle üle kiiresti. Merele läinud Greta aga leidis sealt parema tuule ja tuli ta enne märki meie eest juba läbi vaatamata tehtud trahviringile… Märgis me jäime veel kehvasti hoopis teist märki võtva suure jahi taha vangi ja märgis olime väikeste vahedega Greta, Tuuli, Svea jne. Tuuli tegi kohe halsi ja läks ära kaugele vasakule. Meie hakkasime Gretat katma. Katmine siiski hästi ei õnnestunud, kuna paremalt tagant tulid suured meile selga ja pigem tõmbasime tegasi vasakule. Greta lõpetas turvaliselt esimesena. Tuuli aga oli vist pikema tee sõitnud, sest olime temast spinniga mööda saanud ja kuigi ta lõpus lähemale tuli, siis ikkagi võtsime oma 2. koha Greta järel.
Lõppjärjestus: Greta, Svea, Tuuli, Ahti, Gunilla.

3. sõit
Endiselt oli justkui poi eelis, aga suht kaatri juurest läksime kõik tihedalt koos. Saime jälle kenasti vabalt hooga minna, mistõttu olime Gretast, Tuulist ja Ahtist küll gramm taga, aga vähemalt ülevalpool. Gunilla tuli meie tagant veel pealtpoolt ja korra hingas kuklassegi, aga jäis siis grammi taha. Kuna Greta eelmises sõidus merelt võitis ja kuidagi tunne peale tuli sinna minnagi, siis pautisime ära ja Gunilla meiega koos. Teised kõik panid paremal halsil edasi. Ja no siis raiusime ja raiusime seal vastu lainet 2+kn-ga, teadmata, kas täielik loss nüüd või siis mitte. Gunilla oli meie all vapralt sama käiguga samuti lõpuni välja. Kerge ülekrüsugi tegime, aga kahetseda polnud, sest peale pauti saime nüüd vabalt lasta 5,5kn-ga ja ülla-ülla, olimegi merelt kõigist korralikult ette tõmmanud. Märgis esimesed, Gunilla meie järel. Just seda me olimegi vist otsinud kogu selle nädalavahetuse:) Spinniots oli muidgi täielik piin, sest tuul jubedalt keerutas ja augutas, lisaks tulid kahelt poolt suured üle, kes omakorda katsid. Tegime koguni 2 halssi ja mitu korda pidi Tõnis täielikult vöörstaagi ümber keerdunud spinni harutama. Õnneks taga tegeleti umbes samaga ja ikka kindlalt saime võidu. Kusjuures Gunilla saadi vaid Tuuli poolt kinni püütud.
Lõppjärjestus: Svea, Tuuli, Gunilla, Ahti, Greta

Kokkuvõttes ikka pagana hea üritus ja õppimise koht oli. Selgus, et lühirada saab isegi väga okeilt ka kahekesi sõita, taaskord seda, et võistlus üldse ja iga kuradi sõit tuleb lõpuni sõita ja positsiooni eest võidelda ning ka seda, et kui oma pea pallimängus hoida ja ajud virgena hoida, siis on võimalik kõiki võita:)
Ja muideks, LYS-arvestuses osales ka saatanlik Draakon, kes oli ilus ja kiire ning võitis kõik jumala sõidud pika puuga 🙂

Lõpptulemused sellised:Pirita Paadipoe pildid