Dorothea – EST 16

Folkboot Dorothead tutvustab madrus Johannes Saar 16. mail 2010. aastal Kipperi foorumis järgmiselt:

Ahoi, sõsarad ja velled vana halli meelevallas! Lubage tutvustada proua Dorothead, folkbooti, mille keeruline saatus vaid osalt mulle teada.

1972. aastal Tallinna Spordilaevade Katsetehases ehitatud. 1990. aastal ostis skulptor Villu Jaanisoo ta endale täieliku risuna ja nime all ROTŠER, kohast, kus praegu paljukirutud tenniseväljakud Pirita jahisadamas.

Paadi restaureeris paadimeister Eiki Keerd, teada-tuntud mees ja mitte ainult Kalevi Jahtklubis. Töö kestis 2-3 aastat. Maha lõigati kogu vana ja mäda tekiehitus, jäid vaid kiil, emapuu, plangutus ja kaared. Uue teki materjaliks sai peamiselt valge kuusk Võrust, aga ka tamm – ahterpiigi luugid ja reelinguservad. Uus kajut sai ühe kaarevahe jagu pikem ja kokpit sellevõrra lühem. Kokpiti pingid viidi ühele tasapinnale tekiga, mis tähendab, et sügiseste tuulte eest purjetajaid enam nii kaitstud pole kui klassikalise lahenduse puhul. Samas monteeriti põrandale kraaniga veeväljavoolusüsteem, et oleks moodne ja ohutu (isetühjeneva kokpitiga võiks läänemerest kaugemalegi sõita). Kõik kokku väga hea töö, peab siiani. Soomest sai vana puumasti asemele praegune alumast. Villu pole olnud kade mees. Skulptorina ei pidanud ta paljuks valada paadile pronksist käilakuju, teadvustada uut nime kõigile, kes kajutiaknast sisse piiluvad ning sinna-tänna valada ka peenikesi pronksist knaape ja reelingurautisi.

1994. registreeriti see ilus jaht juba ilusas eesti keeles Jahtklubide Liidus nime all DOROTHEA. Mõõdud kõik enamvähem samad, aga veeväljasurve kasvanud pea terve tonni – 2, 15 tonni peale. Uus tekk nii raske? Pagan seda teab, me pole teda kaalunud ei enne ega peale kogu seda perestroikat. Purjepind seevastu paberil vähenenud neli ruutu – mugavasti 24 m2 peale. Lubade probleem murtud. Taglase kõrgus 11,45 m, purjenumber EST 16.

2007. aastal sai paat endale uued omanikud – skulptor Jüri Ojaver ja ettevõtja Indrek Kalev. Kodusadamaks Pirita. Tagarääkimise korras olgu ära öeldud, et uusi omanikke vaevab hirmus haigus, tuntud ka reederite tõvena – pole aega merel käia. Kuigi tööd selle nimel tehakse igal kevadel loomamoodi. Näiteks sel aastal kanti tekile ligi 10 lakikihti…

Dorothea kapten Siim Ojaver lisab: “Võistelnud Dorotheaga oleme vähe, 2011. aastal käisime Soomes ViaPori Tuoppil ja jäime 30 paadi konkurentsis 23ndaks. Plaan kindlasti see koht sel aastal üle sõita.
Dorothea sõiduga selle aasta Väinas võib suures plaanis rahule jääda. Oleme tänu oma tekiehitusele natuke teistest folkbootidest raskemad ja ka meeskond pole just kõige kogenum. Kolmanda mehe saime pardale alles 10 minutit enne starti Pärnu lahelt, jahtlaev Brita pealt. Maidul oli 1 minut mõtlemisaega ja kuna ühest etapist sai märkamatult seitse siis usun, et ta tegi õige valiku.
Sellel aastal Muhu Väinas oma paadiga osalemine oli viimase hetke otsus, mis sündis pärast telefonikõne Mikuga. Lisaks aitas ta Tiina sõidukõlbulikuks remontida ja nii saime kokku 6 alust ja eraldi võistlusklassi. Sellest, kuidas Mikk pea 10 aastat on entusiastlikult Muhu Väinas folkboodiga osalenud ja lõpuks neid sinna korraga kuus võistlema saanud, peaks eraldi loo kirjutama.“

Viimati lisatud kommentaarid