Supersuvine jah, ja jälle igatepidi tore oli. Sadamasse jõudes oli ikka paanikat ka – Tõnise puudumisel olime plaaninud Randoga kahekesi sõita, aga Rando nüüd teatas, et ta ei jõua ikka stardiajaks kohale. Paat sai igatahes klaariks ja otsus oli siis kasvõi üksi minna kui kedagi tõesti kaasa ei haagi. Peale mõnda tulemuseta telefonikõnet käisin viimase variandina veel race office’ist läbi, et äkki seal leian ohvri. Ja leidsingi. Auväärt kohtunik-fotograaf-korraldaja-direktor Piretil oli kaasas sõbranna Kadi, kes oli plaaninud kohtunikekaatrilt suvist merd ja seltskonda nautida – tema oli mõningatele kõhklustele vaatamata nõus tulema ja nii oligi mul tiim koos. Sellises olukorras on purjetamise kogemuseta kaaslane paadis igal juhul palju parem kaaslane kui kõik kaldale jäänud kogemused kokku:) Kuna aega oli ka juba napilt, siis juhendamine käis juba merel.
Ilm oli jälle piiripealselt vaikse (loode)tuulega, mis isegi lainet ei suutnud tekitada. Start oli Russalka kandist suunaga Katariinasse (-), sealt tagasi stardipoi vasakuga ja finišiga muulide vahel. Stopperit meil ju täna muidugi polnud ja stardi natuke magasime maha, aga mitte väga hullult. Isegi jõudsime Greta pealt seotusest välja ja saime Gamajoni sabas kohe kaatri külje alt suht vabana ja hooga minema. Tegelt küll vist poi eelis oli natuke, aga hea, et niigi läks ja liikusime küll. Ikka väga vaikne oli ja jube piin oli kannatada sedasi Greta ees sama käiguga minemist ja minemist ja minemist. Isegi plastikud ei läinud väga metsikult eest minema. Mõni pautis merele, aga pauditi kohe ka tagasi ja me pigem hoidsime. Kurss oli väga stabiilne, aga ühel hetkel vaikis ja Gretaga korraga pautisime merele. See oli hea samm ja saime kohe parema tuule ning käigu. Greata vaikselt jäi pigem kui et tuli järgi. MaryLou oli meiega või isegi taga, Olivia oli ees, aga suht lähedal, Tupsu ja Lust olid taga, Kaija oli taga. Tipa, Frida ja Gamajoneest ära, aga mitte väga hullult. Kõiki asjaolusid arvestades olime ikka väga head sõitu teinud. Paut märgile sai ka täpne ja nüüd tuli natsa palveid lendu lasta, et kas sadamas ikka sai spinnakeri vall õigeltpoolt vöörstaaki ja kas veel mõni asi on nagu tarvis, et spinni ülesminekuga märgis me omi šhansse maha ei mängi…
Läks õnneks ja said nii märk võetud kui spinn üles ja tagasitee algas. Greta oli vast max 100m taga. Üldiselt oli täna jahte meie grupis suht palju ja keeruline oli hoomata, kes ja kus täpselt oli, eks endal oli ka rohkem sahmimist. Igatahes oli Gretaga seal taga veel mitu jahti, keda tasus karta ja kuna meil spinni panemisega kõrgust veidi kaotanud olime, siis veidi liigse kaarega ka läksime ja märgi lähenedes olidki Greta ja Kaija ja veel mitu jahti meile kolinal järgi tulnud. No nii mõnekümne meetri kaugusel ja veidi kõrgemal, etkorralikult juba katsid meid. Spinnihalss märgile ja napilt vasakuga kambal eest läbi. Suured ka tulid samal ajal samast märgist ja katsid kõiki omakorda. Enamik õnnestus siiski allapoole jätta. Edasi muulile suund samuti spinniga nüüd suht tihttuules. Nipanapa tundus, et kas saadakse meid veel kätte või läheb õnneks, aga ei saadud. Korra oli tuuleak, millest ma natuke kiiremini välja saime ja tagumistega vahe uuesti sisse. Tehtud. Esimestega vahe paistis kahtlane, et sealt poodiumit võtta, aga natuke lootsime ikka ja päev oli korras nüüd nagunii. Igal juhul supertänud Kadile, kes oma plaanid lennult Svea kasuks ümber tegi ja kellest merel uskumatult palju abi oli. Ehk sai vaade regatile ka sellevõrra vahetum:)
Tulemused:
Delfist jutt ja fotoseeria ka lisaks.