Jahtklubi vares lendas ühe folkboodi mastitopilt teisele ja jäi lõpuks Gunilla vindeksiga oma ahtrit sügama, samal ajal kui Võsaregati flotill end valmis pani.Karikakaitsja Blanca panustas seekord noortele (neljasest võistkonnast olid kolm uuemast põlvkonnast), tõmmates võsaregati keskmise vanuse meeldivalt allapoole, Greta ja Svea hoolitsesid aga soolise tasakaalu eest (neilt kummaltki üks blondiin). Kokku meelitas ilus sügisilm starti kuus purjekat (peale Blanca veel viis folkbooti), kusjuures oli meeldiv tõdeda kahte asja – folkboot Pärl tegi veel sel hooajal oma võistlusdebüüdi Eesti vetes ja purjekad olid mehitatud jahtidevaheliselt (lisaks Blanca kolmele noormehele oli Gretal kaks Marielle liiget ja Pärlil mösjööd Veski ja Safin, Sveal täiendus Mia-lt)
Tuul oli selline alla 5-meetrine lõunakaarte oma ehk siis pigem vaiksem ja tuli ikka kreeni tekitada. Rada viis stardist muulisuu suunas vastutuule märgini (märgid jätta paremale), sealt Kuulimuna toodrini ja taas vastutuulemärgini, kuhu Soots lõpuks ka finiši tekitas, kuigi algselt oli plaanis seda rada kaks korda sõita – aga kui tuult netu, siis pole midagi teha.
Mats Hunt tegi kaatri pealt stardist ka video ja sealt on kenasti näha, kuidas Greta ja Priima (mitte segi ajada Gunillaga, kelle groot sel võidusõidul Priimat edasi kandis) kohtunikekaatrile kõige lähemalt startisid, ülejäänud folkboodid panid piki stardiliini pisut kaugemalt Rannahoone poolt. 
Start tuli kõigil folkbootidel enamvähem hästi (no vahest Greta sai kerge kaatrieelise), kuid Blancal lendas kohe Priima järel kohtunikelaeva juurest minema, pautis vastutuulemärgi suunas ja teda siis folkflotill taga ajama asus. Ja mitte sugugi pahasti, sest vastutuulemärgis oli Greta temast maas vaid 20 sekundit ja Gretast omakorda Svea maas sama vahega. Nüüd läks Blancal vähe viletsasti, sest spinnakeri nad üles ei saanudki (rebenes noorte meeste tahtmise all) ja tegid kogu taganttuule otsa liblikas. Niimoodi vaikselt chillides me seal liblikat sõitsime, Svea tuli vabas tuules Gretale lähemale ja tahtis möödagi minna, aga Mikk kattis kenasti ja Hard läks veidi eemale möödasõitu üritama. Siis aga tuul keeras ja üsna enne Kuuli muna toodrit mindi liblikate asemel vasakule halsile. Ja samas järjestuses hakati ka taganttuulemärgi juurest finiši poole sõitma – Blanca, Greta, Svea ja siis ülejäänud folkboodid.
Ja siis läkski põnevaks ses mõttes, et kui kaugele Blanca ette ära pääseb. Sveaga õnnestus Gretal vahemaad hoida ja isegi kasvatada, Blanca oli ikka veel kahtlaselt lähedal ja tagantpoolt paistis Priima oma topituledega hästi edenevat. Nii ka lõpetati. Finish võetud, sadamasse ja lõpuprotokolli manu. Ja oligi Blanca Gretale liiga lähedal, et rändkarikat seekordki kaitsta – eks see liblikas sõitmine on see hooaeg rohkem folkbootide kui Polariste pärusmaa. Oleks Blanca spinnaker terveks jäänud… aga oleksid oleksiteks. Gunilla mastitopp anti siis seekord Greta kätte hoiule ja mindi sauna hooaega edasi analiizima.
Mul aga tekkis mõte, et äkki peaks sellele rändkarikale (jahtklubi) varese topise ka peale installeerima – see varese poseerimine Gunilla mastitopis enne sõitu oli nii Piritalik ja rändkarikas saaks kohe Kalevi jahtklubi nägu. Ainult et kust Sa selle varesetopise nüüd saad ja kes seda üldse kättegi julgeb võtta!?
Autor: Tanel Murre