Hooaja avavõistlus, tuul mõõdukalt läänekaartest 5-7m/s. Võrdlemisi külm, kuid päikseline.
Võrreldes aasta taguse ajaga on toimunud mitu olulist muutust, meil on püsimeeskond Alice, Madis, vahetuspingil Liisi ja Meelis. Suurepärane seltskond purjetamisentusiaste.
Teine suur muutus on see, et meil ei ole enam mootorit ja kui eelmisel hooajal oli mootor läbiv teema, siis pärast Muhu väina ei igatse keegi seda aparaati eriti. Madisele meenutavad küünlavõtmed jahis siiamaani neid valusaid hetki, mil me nõutult seda Mercurit elustada püüdsime. Aga see selleks, sel hooajal keskendume purjetamisele.
Panime Alice’iga jahi korda, viimased kruvid ja otsad said veel üle vaadatud ja püüdsime meenutada, kuidas kõik oli. Siis tuli ka Meelis, tõmbasime kai ääres purje üles ja siis hakkas tsirkus pihta. Tuul vedas ähvardavalt silla poole ja jõudsin juba Meelisele hüüda “haara aer “ja päästa meid ära”, kui Mikk oma paadist andis kiiret nõu, mida teha. Suur tänu sulle, et olemas oled Mikk.
Jõepeal harjutasime paute, meeskond tuletas meelde sõlmi ja mida tähendab käsklus “foka sisse” . Stardini oli aega saime proovida erinevaid halsse, kõik toimis. Väike hirm oli, et äkki midagi sai valesti seotud või on lihtsalt talvega rikki läinud, kuid kõik funkas.
Hindasime stardiliini, tundus kõva stardilaeva eelis olevat. Aga arvestades seda, et me tegelikult vastutuulemärki ei näinud oli stardipositsiooni valik võrdlemisi juhuslik. Liinil oleks võinud olla 5 sekundit varem aga ei midagi hullu (minu arust).
Krüssus liikusime täitsa normaalselt konkurentidega võrreldes, samas mul on tunne, et vahe tuleb sellest, et nurk läheb kohati liiga teravaks ja selle pealt kaotame aega. Ja pika sõidu puhul annab see ikka olulise kaotuse. Märki läksime täpselt, ühtki üleliigset pauti ei teinud. Allatuule sõites panime liblika, spinniga oleksime ehk tiba võitnud, kuid kohta see poleks parandanud.
Teine ring läks juba suht uhkes üksinduses, kuid väikest lohutust pakkus, see, et keegi on ka meie selja taga, kuigi polnud päris kindel kas see on võistleja või mitte.
Natuke kurb oli viimast allatuule otsa tulla, kui näed, et teised sõidavad juba kodupoole ent sellest punktist saab ainult edasi minna.
Kokkuvõttes selgus, et meie taha jäid kaks jahti ja see oli ilus üllatus. Hooaja avapunktid – pole paha. Au ja kiitus Meeskonnale. Võitjale kaotust 10 min viimasele 3. Panen need numbrid igaks juhuks kirja…
Kokkuvõtteks (11miili).
Purjed töötasid hästi. Meeskond oli igati pädev. Juhtimisvead…
Strateegiaga tuleb tööd teha, milline on ikka kõige kiirem viis sihtpunkti jõudmiseks. Kuidas hoida kiirust?
P.S Ma usun, et oleme arenemisvõimelised.
P.S.S Kui ma õigesti mäletan siis eelmisel hooajal käis tihtipeale võistlus selle peale kas ülde finiši saame, seda arvestades on kõik suhteliselt hästi alanud.
P.S.S.S Ka sel hooajal on eesmärgiks elusana tagasi tulemine, see et kõigil säiliks purjetamisrõõm ja uue asjana lisaks siia , et tegelikult tahaks oma positsiooni ka natuke parandada.