Selline uskumatu sõit oli siis täna, et 11-st paadist koguni 7 said DNF’i ehk ei saanud finišit kirja. Põhjusel, et ei jõudnud ettenähtud ajalimiiti. Ja miks Topu üldse nimekirjas polnud?!? No üllatav ja veidi ikka kahju, et nii läks. Sveale tähendas see muidugi ebapidulikku punktisadu…
A muidu sõit oli täna ikka otsast lõpuni fantastiline. Alates sellest, et meeskonnas oli Tõnisele ja Hardile täienduseks täiesti esmakordselt folkboodiga purjetanud Mari-Liis ja lõpetades sellega, et palava ilma lõppu lubatud vihm jäi tulemata ehk õhtu oli puhas merine nauding.
Kuna tuul on defitsiit, siis rada oli meie grupile parajalt lühike: vastutuulemärk, stardipoi, finiš. Stardis Hard veel jõudis ohata, et krt mingit stardistrateegiat peas ei ole ja tuleb vist jälle üks karvane tavaline, aga siis õnnestus ikka ennast õigel ajal (ok 6 sekundit oleks võinud varem olla) õigesse kohta sättida, et saime selle tuule kohta ok hooga alt krüssates täpselt stardikaatrisse minna ja sundida nii Mariellet kui Gretat korralikult vallama. Hea on kohe minna kui saad ainult õigust nõuda ja muudkui vajutada. Ok, Kaijaga läks natuke halvemini – nad ei uskunud meie eesõigusesse ja ei teinud enne kaatrit pauti ja siis kui veel oleks saanud, siis jätsid ka vallamata et saime ikka küljed kokku ja laki maha natuke. Veidikese selgituse peale nad vähemalt heastasid meie protesti ja nii see sõit käima läks ikka vägagi hästi meile.
Ja kuna rada oli ju lühike, siis kõige olulisem osa oligi sellega tehtud. Esimesel otsal õnnestus veel meie alt ette nihkunud ja siis muidugi ühel hetkel pautinud Mariellet ja Fridat segada. Frida vallas meie tagant läbi, aga Mariellele selleks ruumi ei jagunud ja pidada pautima ja siis veelkorra pautima:) Vana sõpruse nimel! Hard igatahes juba kartis, et tuleb jälle puutele minna…
Vastutuulemärgis olime Fridaga suht koos, Marielle, Greta jne kõik jupike tagapool.
Spinn läks supsti üles ja peale halssi märgis supsti alla. Viimane ots jõele finišisse kord lubas, et läheme välja ja siis üldse mitte, aga sedasi vaikivas tuules me sinna krüssasime. Teised kusjuures vajusid kõik oluliselt rohkem alla meist, aga gramm vist said ka kiirust rohkem. Greta igatahes sai Mariellele kõrvale ja meile lähemale. Aga siis viimase kahe paudiga ja jõel veel paari paudiga me saime kõigist mingi imeväega eest ära ja ilmselt see tuul täpselt meie taga siis oma limiidi täitunuks luges. Sest meie ja Greta vahe sai ikka väga pikk lõpuks. Suuremjagu vahest tekkiski vahetult enne jõge ja juba jõel olles, kus siis meie eest ära saime ja terve punt paate lähestikku võiidu tiksuma jäi vastuvoolu. Meie hoog jõel oli täiesti erinev sellest, millega lõpuks Greta üle f-joone tuli. Tipa ja LaFolie olid muidugi pikalt meilt eest ära ja kindlasti võitnud, Frida meile suht lähedal ehk ümberarvestatult kindlasti kaotanud.
Kuradi põnev ja täpne kokku 2 tundi kestnud purjetamine tuli nii vaikse tuule kohta, mis samahästi oleks võinud tänase võistluse toimumatagi jälle jätta. Kohtunike ees igatahes sügav kummardus, et nii hea rada maha märgiti ja mune neil oli ikka starti üldse anda! Osa suuri jahte paraku surid pikemal rajal olematus tuules niisamuti nagu seda ka meie grupi tagumised jahid tegid.
Tulemused:
