Seekordne kolmapäevak algas meile hilinemisega. Registreerima mines oli rong (kohtunike laev) juba läinud. Egas midagi, küllap saab ka merel end kirja panna. Enne muulide vahelt välja saamist kõlas esimese grupi hoiatussignaal. Kuna start oli kaugele Miiduranna alla viidud ja nii me sinnapoole spinniga purjetasime lootuses, et jõuame ikka õigeks ajaks kohale. Läks õnneks – olime kohal täpselt 4. grupi stardiks ning jäi veel aega rada vaadata ja enda osalemisest kohtunikele märku anda. Kange tahtmine oli ka raja teiseks märgiks pandud stardiliini poi gepsu sisse märkida, kuid sellega läks juba kiireks. Enne jõudis kõlada stardisignaal ning algas krüss Russalka poole. Jäime juba teist kolmapäeva järjest oma startimisega täiega hiljaks ning ületasime liini viimaste hulgas kuskil liini keskelt, teiste alt.
LYS-i paate oli seekord väljas rekordiliselt 12. Rada oli stardiga suht Miiduranna alt, Russalka paremaga, stardiliini poi paremaga, finiš jõel. Liidergrupp pautis peagi merele ära ning me jäima Flisa ja Gunilla taha tiksuma. Otsustasime siis ikka teistele järgi minna. Suutsime üsna teravalt sõita, paudiks olime mõnedest ees ja mõnedele lähemale saanud. Päris põnev krüss oli peale pauti Russalkani, sest peaaegu kogu kamp püsis üsna lähestikku. Päris eest oli ära sõitnud draakon “Try Now” ja päris maha jäänud vaid Olivia. Üllatuslikult võttis märgi teisena kõige kaugemalt merelt läinud Lust, tema järel pundis Salme, Greta ja Diana, seejärel Svea ning edasi kohe väikeste vahedega Mary Lou, Gunilla, Dorothea, Gamajon. Lust äpardus allatuule otsal ja langes konkurentsist. Meie katsed Gretat katta ning selle abil lähemale või mööda saada vilja ei kandnud ning vahe oli sama või isegi grammi kasvas. Stardipois spinn kiirelt alla ja paut merele Gretast veidi pealpool. Edasi jällegi suutsime sõita justkui mõnevõrra terevamalt ja ka mitte eriti aeglasemalt.
Paudi Pirita poole tegi esimesena Greta, läks meist küll eest läbi, aga olime ikka sammu lähemale saanud ja oli selge, et muulide vehele saamiseks on vaja neil lisapaut teha. Järgmisena läks eest läbi Diana – meie arvates vara, aga nagu hiljem näha oli siis mitte. Me ikka lasime ülespoole veel ja kui pautisime lõpuks, siis selgus, et korraliku ülekrüssu tegime. Egas midagi – purjeid järgi ja nii me sealt muulide suunas lendasime lootuses, et teised surudes ja aeglasemalt tulles meile veel kätte jäävad. Diana sõits siiski välja sama halsiga ja oli läinud meie jaoks, Gretal õnnestus peale lisapauti ennas meie ette ubes 5-6 paadipikkuse kaugusele pautida. Meil tagant tulles oli hoog sees, mida Greta alles koguma pidi ja vahe vähenes veelgi, et olime neil ahtris ja no tegelikult lootusetus positsioonis, sest jõel piisas eesolijal maksimaalselt suruda ja me poleks pealt läbi saanud. Oluline oli selleks mitte pilu jätta. Ja seda Greta ka tegi, meist kaks paadipikkust ees olles. Aga tegi nii hoolikalt, et lõikas idatoodri ja muuliotsa vahelt läbi, kui kuulsime koralikku kolksatust ja nii ta sinna kiviotsa ennast istutas. Meie muidgi sutsti möödas ja korras. Kõõluti sela Greta peal, et ennast vabastada, aga päästis neid ikka see, et Mikk hüppas vette ja lükkas välja:). Jõepeal nüüd juba vastutuules krüssates nägime siis veel teise kaldasse ennast kinni sõitnud Mary Lou’d… Nad proovisid vist ka ühe halsiga lõpuni jõuda ja riskisid muuliäärse madalusega – ei toiminud. Me siis pigem vältisime kaldaääri ja tegime jõel veel lisapaudi, mis tagantjärele vaadates meile teise koha maksis. Füüsiliselt siis olime neljandad, ümberarvestatult kolmandad. Folkbootidest esimesed! Taga käis tihe rebimine kohtade eest viimaste meetriteni. Madalikult pääsenud Greta sai jõevoolus liiga vastutuult liikunud Gunillast enne vilet napilt pealt mööda. Küsimus oli, kas saavad ka mööda lipsanud Dorothea kätte. Dorotheal aga oli õnnestunud jõeotsal ühe halsiga jooneni ära libistada ja ootas nüüd, et kas enne tuleb joon ja vile või tuleb kinnijäämine:) Seekord risk tasus siis ja sai oma vile pool meetrit Greta ees…
Ilma ja raja poolest oli tegu jällegi väga mõnusa sõiduga. Päevad muidugi on pagana lühikeseks jäänud ja nii finiš kui pakkimine jääb juba täielikku pimedusse.
Tulemused:
