20. KJK Kolmapäevak, 19.09.12

 

Vihma eest varjunud kohtunikud (foto Piret Salmistu)

Ootused tänase sõidu osas polnud just kõige pöörasemad. Teada oli, et vihma sajab ja tuult on vähe – seni on see Svea jaoks tähendanud keskmiselt pekkis sõitu. No ja alustuseks suutsime me sadamast välja sõites ennast Regati maja külje alla kaldasse kinni ka veel sõita, et mis siis veel edasi saama võis hakata… Vedas, et Salme lahke rahvas välja tõmbas ja õigeks ajaks ilusti joonele saime. Vihma küll päriselt ka sadas, aga jõe pealt välja jõudes siiski puhus vähemasti kenasti ja jälle läänest. Mis tähendas juba sissetallatud rada Katariina paremale ning finišiga jõepeal.

Ja siis see start… – see sai juba teist korda järjest väga hea, seekord isegi nii hea, et me vist paremini enam ei oskaks praegu ettegi kujutada. Kusjuures see polnud isegi koba, aga see sai hästi tehtud juba alates mitmest minutist enne starti:). Greta surus kõiki kaatrisse, Salme tegi riskantse pöörde Greta ahtri tagant läbi ja keegi veel siples seal segaduses. Kõva kaatri eelis oli täna ja sealjuures jõuti liiga vara kohale e. Greta pidi piki liini alla minema. Svea, kes surumisest välja mängis ennast, sai täpselt õigel ajal hooga kaatri külje alt minema. Gunilla meie järel väikese hilinemisega. Ühesõnaga Svea oli juhtkohal ilusasti.

Gunilla poolt vaadatuna...

Edasi oli üksjagu pautimist, mille käigus saime korduvalt näha, kuidas Greta meile lähemale oli tulnud. Korra olime isegi sunnitud ennast valjuhäälselt väljendama, et meil on paremaga teeõigus ja et ärgu jumala eest proovigu läbi jõuda ega ripset teha. Läks ikka tagant läbi ja no oli ikka kontrollitud olukord igati:). Siiski õnnestus meie viimane paut niipalju paremini, et märki pidi Greta jubedalt pressima hakkama ja me läksime pealt mööda. Kusjuures ülekrüssu teinud Gunilla, kes kogu aeg head sõitu oli näidanud, tuli vahetult meie tega veelgi vabamalt ja need kaks said märgis päris kokku… Edasi spinniotsal õnnestus meil hirmu saatel Greta ja Gunillaga kaablipikkust vahet säilitada, aga põnev oli näha, kuidas need omavahel kemplesid seal kord üks kord teine ees. Greta pealmisena siiski kontrollis olukorda ja võitis ikka muidugi. Gunilla on hakanud ühe enam oma hambaid näitama ja me mõtleme Svea peal juba hirmuga sellele, et mis siis juhtuma hakkab, kui Martin peaks oma foka konnad paika liigutama või midagi muud taolist tegema, mis selle metsiku looma päriselt valla päästab…

Ja lõpptulemus sai selline: