KJK kolmapäevak 11.10.2017

12.10.2017

Siim Priima pealt on kokku võtnud  selle aasta viimase kolmapäevaku. Seega on hea meel avaldada ka käesoleva hooaja esimene selleteemaline postitus.  Lisaks lõppu ka natuke infot sõidu katkestamise põhjustest.

Start oli enam-vähem tänu meid lipule pressivale Lindale. nagu tavaks on saanud, siis me eriti selle protsessiga ennast ei koorma, vaid keskendume pigem tiimbildingule. VHFi jälle polnud ja kuna startisime seekord lipu poolt, siis semafori ei näinud +tänu sügisele riideid palju, randmeni ei ulatunud ja kella ei saanud ka tiksuma.
Kuna õiget sotti polnud, millal start ja kus on liin siis esimese minuti puterdasime aga kui kindel, et kõigil juba täiskäik peal, tõmbasime ka soodid peale ja hakkasime lainetes üles alla ronima. ja seda üsna edukalt. Linda igaljuhul eest ära ei pressinud, läbi Linda purje nägin ka et Mikk hoiab meiega suht sama kiirust ja kõrgust. Lindast saime grammivõrra kiiremini st. Pertti pikalt sellele alandusele vastu ei pidanud ja pautis ära.
Kui viimane plastik oli ka keskteljele poole suundunud tegime ka paudi ära. Nüüd tundus minek isegi veel tõhusam (arvtavsti andis seal nurgas ka rohkem tuult), luhvamist vähem ja sai grooti isegi vaagenil vähe peale võetud. Pardal oli ka Flotilli ex-esipressija hr.Perk ja arvatavsti tänu tema mojole olid niidid vertikaalis, aga käik tundus (Taavo telefoni polnud) endiselt bueno. Esimene tõehetk saabus kui enamustel vasakuga eest läbi rallisime.
Ka Peetrile õnnestus temalt laenatud foka tööd lähedalt demoda ja loomulikult ka kiita.
Järgmisel ristumisel oli ta muidugi asja tõsiselt kätte võtnud ja kaks paadipikkust tagasi teinud.
Seni olime kurssi põhiliselt ees sõitva draakoni järgi hoidnud ja ka ülejäänud gäng tundus teavat kuhu suundutakse.
Aga siis hakkas juhtuma – kesktelje lisamärk, mida me vasakuga võtma pidime ja mis kevadel espetsiaalselt oli kolmapäevakute tarbeks sissevisatud, polnud kuskil näha. Aeropilt oleks vinge olnud – kes pautis, kes halssis, mõni oli Miiduranna muuli juures, kõik otsisid märki, mida võtta. Meie sõitsime natuke tagasi kuulimuna poole, aga siis pautisme tagasi keskteljele – totaalne tohuvabohu. Sõit kuulutati kohtunike poolt sellega katkestatuks.
Igaljuhul oli sõit mis meelde jääb, sauna sai ka pärast tehtud…

 

René Allik: “Teade! Eile selgus, et purjetamise eritooder, mille Kalevi Jahtklubi pani kevadel Tallinn 3 teljepoi lähedale (umbes 6 kaabeltaud teljepoist ida poole, koordinaadid 59°30,00’ N ja 24°46,36’ E), on sealt kadunud. Tegemist on tugeva konstruktsiooni ja kinnitusega meretoodriga, mis niisama lihtsalt minema ei uju. Palume kõikidel merel käijatel ja kaldal jalutajatel silmad lahti hoida, loodetavasti õnnestub tooder üles leida. Leidmise korral edastage palun info Kalevi Jahtklubisse.” 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *