13. KJK Kolmapäevak – purjetamine sügistuultes

15.08.2013
sügistuuled (foto: Meisi Volt)

sügistuuled (foto: Meisi Volt)

Svea oli täna jälle standardkoosseisus – Hard, Tõnis, Oliver. Jõudsime veel spinnakerigi terveks teipida ja olime kenasti varuga valmis, et sügisest külmetushaigust alustuseks veidikese rummiga leevendada. Naljakas oli see, kuidas stardiootel seal kõlkudes ja kohtunikelaevale oma suurt sinist küljealust näidates korraga märkasime, et raadiosaatja on kokpitist kadunud. Samas kohtunike jutt raadiosaatjast nagu kusagilt paadist kostis… Tõnis otsis kõik kohad läbi ja ei leidnud, lõpuks ladus kogu pilsitäie tühja taarat prügikotti, et veenduda, ega pilssi pole kukkunud – no ei olnud, aga häält ikka tegi. Tõnisel lõpuks oli pea alaspidi otsimisest merehaigus peal ja Oliver leidis peale 5min otsimist raadiosaatja ikka kusagilt floori ja põranda vahelt. On ikka suur paat meil, et raadiosaatjal kokpitis ära annab kaduda:)

13.kjk kolmapäevak

stardijoonel… (foto: Meisi Volt)

Start sai päris ok. Kuna aru ei saanud, kas oli poi eelis või mitte, siis läksime keskelt ja olime täpselt paugu ajal joonel. Pilt on ka stardihetkel kohtunikekaatrilt ja selline see algseis oligi. Tuult oli 6-10 m läänest, suht pagiline ja keerutav, laine ka tagus korralikult vastu. Rada Katariina kai vasakuga, stardipoi paremaga ja muulide vahel finiš. Kõrgust hoidsime hästi ja kiirusega ka Greta jt midagi erilist ei teinud. Ühel hetkel siiski tuul nagu keeras, et vajusime ära. Teised olid kõik vasakule halsile ära pautinud, Greta ka. Paistis, et läheme eest läbi, aga kannatust polnud enam ja pautisime varem ära samuti vasemale. Ilmselt see oli ikka viga ja oleks tasunud kannatada veel. Tuul vist ka pööras tagasi tegelikult. Greta siiski vajus pikkamööda meile taha ja pautis uuesti kalda poole. Meie edasi, et märgile pautida. Teised ei paistnud enam väga konkurentsis olevat.

No aga siis märgile pautimisega me ootasime ja ootasime seda õiget nurka, kuni lõpuks pautisime ja selgeks sai, et korraliku ülekrüssu teinud olime. Vabalt lsaime nüüd märki ja alt vasakuga tulev Greta läks märgi juures eest läbi… Samal halsil meist palju enam alt tulnud Frida isegi pressis ennast  märki ära, et piinlik lausa. Märgis spinn üles ja stardipoi poole teele. Müstika, et meil Greta katmisest spinniga mitte tuhkagi kasu pole. Kõõlusime seal Greta kannul 4-5 paadipikkuse kaugusel terve pika otsa ja ei saanud ei lähemale ega jäänud kaugemale. Peale märki lühikesel vabatuuleotsal muulini ka polnud enam midagi teha ja jälle teised, 15 sekundiga… – palju õnne jälle Greta tublile meeskonnale ja teistelegi, kes tuult ja vihma(ohtu) olid trotsima tulnud! Tegelikult on ju ikka väga mõnus veel purjetada…
Tänased tulemused:CaptureDelfi kommentaar ja pildid 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *