Rannarootsi Regatt 2013

09.07.2013
RR2013

rada ja track Svea plotterist

Nüüd juba veidi puhanuna ka paar sõna möödunud reedel/laupäeval toimunud legendaarsest Rannarootsi Regatist. See on igal aastal olnud see päästerõngas, mis meid organiseeritult Tallinnast Haapsallu, lähemale Muhu Väina regatile, viinud on. Sellise mõnusa, mitte liiga pingutatud mõõduvõtmisena, osaliselt pimeduse varjus. Osaliselt pimeduse varjus seetõttu, et reede õhtul 19:30 stardiga jõutakse Haapsallu kohale järgmisel päeval. Meenub, kuidas 2011 aastal purjetasime kogu öö T-särgi väel, spinnaker üleval ja kell 10 hommikul olime rõõmsatena kohal. Praegune sõit sai sellest veidi erinev:) Ilmateatest juba oli näha, et tuleb vastutuult minek ja sadamas sättides juba läksid üle esimesed korralikud pilved, millest võis kõike tulla.

Meeskonnaks olid Hard, Tõnis ja eelmiselgi aastal korra MuhuVäinas meiega sõitnud Margus.  Peale esimese grupi minekut tuli muidugi Rannarootsile peaaegu standardiks saanud tuulevaikus stardis. Vaikis nii ära, et edasised stardid lükati edasi, kuni 10 min hiljem tuul jälle liikuma jäks ja päris korralikult kohe. Start sai meil kerge hilinemisega ja liini keskelt, aga polnud hullu. Eva läks esimesena, Flisa meist ülevalt ja veidi eest. Topu lasi ennast Gretal kaatrisse lükata ja sai ka protesti. Rüseluse käigus Greta vist läks ise pauti ja veid  vastu stardikaatrit. Sveale see sobis ja tegime vaikselt minekut. Topu heastas ja oli korralikult maas. Tee oli siiski pikk veel minna ja juuresolev rajapilt peaks enese eest kõnelema. Tuul oli otse vastu. Kohvi keetmiseks pliiti vaja ei läinud igatahes.

Meil ausaltöelda starateegiat erilist polnud ja üritasime oma sõitu teha. Tallinna lahel esimese paudi paremale tegid teised meile järele, Eva oli veel pikalt ees ja Flisa ka, Greta meist taga. Järgmise paudiga oli Greta juba meist kõvasti kõrgemal ja veidi ees. Eva ja Flisa olid meist jäänud. No ja siis hakkas see hirmus rassimine Haapsalu poole. Ebaühtlast tuult jagus mehiselt, laine oli merel kõist sajast suunast korraga ja üldse mitte väike. Prõmmis ja loksutas ikka nii korralikult, et mõni mees meie paadis kogu tee haige oli ja roolimeeski töö käigus vahepeal kalu valis toita. Õnneks siiski see nüanss jaksu ära ei võtnud ja pigem elavdas olukorda:)

Svea pealt vaadatuna tundus, et Eva strateegia oli liikuda võimalikult kaldajoont mööda, Topu strateegia oli kohe algusest minna suurelt merelt, Greta sikksakitas suht vabade kurssidega ja meie Sveaga siis proovisime nii seda kui teist. Õösel me muidugi kaotasime  üksteist mitmeks tunniks silmist, aga nagu see purjetamises ikka tüüpiline on, siis hommikul päikese tõustes said kõik enam-vähem samas kohas ikka kokku. Kahjuks olime alles Pakritest möödas ja minna oli veel palju, aga nüüd juba natuke rahulikuma ilmaga ja vabama kursiga. Greta oli ööga algsest poole kaugemale libisenud. Topu üllatas, et oli meie kannule ilmunud (ja läks meist Dirhami juures koguni mööda). Teised olid siiski kaugemal taga. Dirhami juures jah veidi valisime vale kursi ja olime ka kehvema käiguga ja nii see Topu mööda läks. Nii palju päästsime, et kaabeltaune vahe jäi paigale ja niimoodi muutumatute vahedega läksime vabas tuules kuni Voosi kurguni. Greta oli ka täiesti pildis, aga kindlasti mitte löödav enam.

Topule saime korduvalt lähedale ja siis jälle vahe tagasi. Peale voosi kurku sai aga spinni panna ja ilmselt polnud Topu selleks päris valmis, sest olime neil kuklas kui nende spinn üles sai. No ja siis me seal surusime üksteist üsna kummalisel ja ilmselt kohati vist isegi reegleid eirates, aga reegleid me ju ei tunne muidugi ja see on vabastav:) Igatahes no päris normaalne see vist pole, et kaks jahti hakkavad Tallinnast tulema, sõidavad läbi uskumatu pasapõllu läbi öö kokku ligi 18 tundi ja siis ületavad kakeldes ja puseldes spinnakeride lehvides  Haapsalus finišijoone nii kõrvuti, et kohtunik ei oska ühte teisele eelistada ja 2. ning 3. koht lähevad võrdse ajaga jagamisele…

Võib arvata, et üsna väsinud ja tüdinud olime sellest pullist isegi arvestades, et lõpp oli päris elav:) Haapsalu jahtklubi õnneks pakkus mõndagi, millest puudust tundnud olime ja jäi veel vaid oodata, millal Eva ja Flisa välja ilmuvad. Ilmusid küll ja täitsa kõbusad olid. Tuulile pandi samal ajal nende hooaja avaregatiks masti peale ja otsi külge…

Regati kulgemine Minurajas

RR auhinnad

täiesti söödav auhinnalaud…

RR karikas

… ja kätteloositud karikad

Capture

One Response to Rannarootsi Regatt 2013

  1. siim
    10.07.2013 at 12:04

    kindlasti mitte norimiseks aga täpustuseks, et RR sai stardist esimesena minema Flisa, ok Greta oli peal aga vist grammi maas (tänusõnad Topule:) Vabandan kui eksin aga Eva vist ei juhtinud kordagi sõitu, küll tulid nad juba Tallinna lahel koos Topuga sajaga järgi. Mis juhtus alguses suht. ok käiku näidanud Flisaga ei saanud aru siis, öhe purjetades ega ka tagantjärgi träkki vaadates… 🙁

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *