4. KJK kolmapäevak – üks tuuline ja päikesepaisteline purjetamine

29.05.2013
foto: Piret Salmistu

foto: Piret Salmistu

Esimene arvestatav laksakas oli siis täna. Lubas et puhub ja puhuski – idast, minimaalse lainega.  Vihma ka lubas, aga hoopis päike säras täiega. Kõik kohe justkui sujus täna ja vahepeal täiega õpetas ka – uskumatu, et võita veel õnnestus kõikide nende koperdamistega, mis täna merel läbi tehti.  Ette ära öeldes siis edu seisnes nappides 32 sekundis:). Tõnis ja Hard täna kahekesi ehk siis veidike nagu short-handed selliste olude valguses.

Piritale jõudes sai muidugi head pilti näha, kuidas Greta istus vees! Mitte päris omal kohal ja ilma mastita veel, aga siiski vees. Leke olla olematu olnud ja kaal ilma mastita 1985 kg – talvega siis mitusada kilo maha võtnud ja heas vormis… Bravo! Karta on, et hakkame nüüd vatti saama temaga rinda pistes. Eeloleval nädalavahetusel on esimene tuleproov. Täna olla ka Tuuli Haapsalus vette pandud ja tema kevadine kaal oli 2055kg + mast 55kg. Tuuli polnudki siis alakaaluline nagu mõni kahtlustas. Korras.

Sujus meil siis täna jah. Kenasti varakult stardis, vastutuulemärk gepsu salvestatud, Vanale valatud. Poomiliik plartatas lahti korra või kaks, aga tundus ikka ok. Rada oli sadama eest vastutuule märki(-), Katariina kai(-) ja muulide vahel finiš.

Startiliinil olime täna esimesed, isegi liiga esimesed – nii 35-40 sekundit liiga vara ja lasime ennast liini teise poolde. Aga tuju oli hea ja nii see kõik algas. Frida õigel ajal stardis kenasti märgi juurest e. meist juppmaad kõrgemal. Marielle oli meist veelgi allpool. Gunilla võttis asju rahulikult. Kahe paudiga vastutuulemärki me Svea positsiooni igas vaates pigem parandasime ja märgis olime saja meetri sees Frida, Svea, Marielle, siis Gunilla. Spinniotsal me võtsime päris rahulikult, kuna ikkagi kahekesi ja tark ei torma. Siiski saime me enda imestuseks Svea spinni esimesena üles. Frida pusis enda spinniga veel poolele teele Katariinasse ja märgis olime täpselt kõrvuti. Kui Hard oleks, mäletanud, et enne  spinni allavõtmist tõmmatakse foka üles, oleksime jõudnud märgis Frida eest läbi pautida. Seline väike aps kahekesi olles teeb kohe mitu sekundit karuteenet… Marielle, kes kohe peale meid oli spinni käima saanud, tuli Katariina märgiks meile tublisti lähemale – Fridast jäi veel mõni paadipikkuse kaugusele.

Ja no siis hakkas pihta, et poomiliiki ei jõudnud peale tõmmata – lasime korra vastutuult, peal. Siis, plaksaki, poomiliik lahti jälle – stopper ei pidanud. Keerasime korra vastutuult, peal. Siis, groodi vall liiga järgi vajunud ja tuules vändata ei jaksa – keerasime  vastutuult, peal. Oih, nüüd vajusime teisele halsile, soovimatu paut. Ja siis, plaks, groodi valli stopper polnud sulgunud ja groot vajus alla.  Poom oli kokpitis:) Lihtsalt uskumatu! Olime sisuliselt seisnud kokku minut kaks… Mingi nipiga siiski positiivsus säilis ja veidi savi oli ka juba, kuna Frida ja Marielle olid lehvitades läinud… Aga no finišis lõppeb ju võistlus eksole.

foto: Leida Lepik

Sättisime Svea purjed tuulde ja võtsime oma käigu sisse. Rool kuulas kenasti, purjed olid kujus, isegi kõrgust hoidsime kenasti kaugel ees samal kursil minevate Caroli ja Fridaga võrdluses. Marielle tegi peale märki tagasiteel kõigist teistest erinevalt paudi merele ja seda sai veel näha, kas kandis see neil ka vilja või mitte. Selgus siiski et mitte ja paistis, et me krüssus vist Fridale saime lähemale. Lõpp oli tasavägine. Mariellega saime lõpus kõrvuti paute teha. Fridaga olime kaotust ikka nii palju tagasi võitnud, et no pidi olema sekundite küsimus meie hinnangul. Kella pealt vaadates lugesime vaheks 3 min, aga täpselt ei teadnud, kui palju ümberarvestus ära korrigeerib.

Hämmastav oli meie jaoks protokolli vaadates hoopis see, et meil mitte Frida käest polnud ohtu kolki saada vaid hoopis Mariellega nii napp vahe jäi! Paari paadipikkuse vahega lõpetasime ja sealt me küll poleks osanud enam lööki karta. Et siis  folkbootidega sel aastal Mariellega niiii pagana valusalt võrdselt peame sõitma palli mõttes…  Neil jo ometi sile põhi ja genu kasutuses, a no seni on õnneks läinud ja tuleb siis seda paremini sõita:) Tänud Marielle meeskonnale ägeda vasturünnaku eest!

Igas mõttes superpäev ühesõnaga ja sai jälle üks palve ka universumile esitatud – groodi alaliigi pingutamise ots saagu kajuti laele paigaldatavasse stopperisse tulema!:)

Tulemus:
Capture

 

Marielle pootsman Leida pildimaterjal facebookis.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *