25. KJK Kolmapäevak, 24.10.12

25.10.2012

foto: Piret Salmistu

Kõik algas täna lõunal, kui sööma minnes lõikas õues tõeline jahedus ja puud olid tuulest lookas. Kiire pilk TOP’i tuulemõõtjale näitas läänest 15 m/s, kohati enamgi. Õhtuks lisandus veel vihm, aga tuul keeras grammi loodesse ja vaikis grammi võrra. Mis tähendas, et viimane Kolmapäevak ikka toimub plaanipäraselt. Kohtunike juures esimesed tulijad veel venitasid maksmisega, et ehk jätavad ära aga ei jätt:)

Puhus kõvasti ja juba ainuüksi kaist lahkumine oli paras susserdamine sellise tuule ja isegi KJK kaideni pressinud lainetusega. Enne jõepealt väljajõudmist olid juba Oliveril ja Tõnisel pautimisest seljad märjad ja paat rüüpas tugevas kreenis kohati  üle komingsilaua vett sisse. Paras mäsu ühesõnaga ja kuna tulemuste mõttes suurt kaalul polnud, siis leppisime tänaseks strateegiaks kokku ühes tükis ja elusatena tagasijõudmise. Rada oli märgitud TOP-Hotelli eest Katariina kai (+) ja finišiga jõel. Start anti korraga 1.-3. grupile ja 4.-5. grupile e. meil start koos veerandistega.

Start tuli siis no natuke kiirustades ja natuke oskasime hiljaks jääda täna – paar paadipikkust Greta järel, Gunilla kõrval/peal. Teised olid all ja taga või kusagil ja eks meil jagus silmi peamiselt Gretale, kes kenasti hoogu kogudes juba kaugenes, samal ajal, kui meie endast allaolevate kõigepealt Gunilla ja siis Polaris Leila poolt pressituna kuidagi kiirust ei saanud. Gunilla pressis, aga jäi maha ja saime vabaks, aga siis Leila muidugi kiirema paadina läks meist alt mööda. Ja siis kui juba oma sõitu saime teha, siis nagu oli käiku vahepeal, vahepeal jälle polnud, et Greta säilitas saadud vahet ja pigem veel kasvatas. Vähemalt tuju oli kõigil hea ja purjetamine pakkus jälle selget rõõmu! Paudi tegime õigel ajal, Greta vist seevastu sai lisapauti teha ja kui enne olime kahelnud, kas tänase ilmaga spinnakeri ikka panema hakkame, siis nüüd seda küsimust enam millegipärast polnud. Greta oli kaabeltau võrra või enamgi ees ja lootust suurt polnud, aga sõidurõõmu pärast vist ja äkki selleks, et meist veidi eesolevat Salmet füüsiliselt võita ja Polaris Gemma eest ära sõita, läks märgis spinn ludinal üles.

Kuna tagasi sadama poole suht otse taganttuules sõitsime ja laine pirakas oli, siis Svea tegi oma selle hooaja lengerdamised täna. See tähendab, et kõikusime küljelt-küljele amplituudiga, mis sundis paadist kahe käega hoidma ja oli tegemist, et seda kaadervärki mitte kontrolli alt välja lasta. Kohati oli päris õudne. Mida Piritale lähemale, seda võimsamaks lainetus teadagi läks ja mõne laine peal oli küll tunne, et glisseerimine oli käeulatuses. Võimas! Ja selle jutiga me ühe halsiga muulide vahelt sisse lendasime ja jõepeal finišeerisime Greta järel füüsiliselt teisena. Ei saanud me jälle Greta kogemuse ja vist ka paadi vastu.  On mida lihvida talvel… Igatahes super sõit ja super õhtu oli, mida jahtklubi baaris edasi sai lahatud.

Täna siis tulemused sellised:

… aga kokkuvõttes SVEA VÕITIS KJK KOLMAPÄEVAKUTE SARJA! Juheii!

 Delfi kommentaar ja kokkuvõte

2 Responses to 25. KJK Kolmapäevak, 24.10.12

  1. Siim Ojaver
    25.10.2012 at 22:05

    Mariellel oli kõik kena, sõiduks oli hästi ettevalmistatud -oli õlut, oli rummi (seda head pehmet old captain’i ikka, mida Rimis hetkel 7,90ga jagatakse, laupäeva silmas pidades väärt info..) oli 1200kg maha kallutamiseks ka 4 pekki poorti paigutada, isegi kapten oli täitsa kabe vana, aga mida polnud oli eespuri.
    Või vähemasti koostöö eespurje ja meeskonna vahel 🙁
    nägi kuju poolest välja rohkem nagu tormikas/trisail, Ise-enesest niidid täitsa olemas aga kordagi õiges asendis ma neid küll vist ei täheldanud. Pressimise ja roolimehe süüks väga ka panna ei saanud kuna kõrgust kaotasime võrreldes teistega ikka iga kaabeltauga mehemoodi…Vahepeal sai proovitud ka midagi inhauleri laadset tekitada et vähegi purjele kaarjat olekut anda aga õige oleks vist ikkagi foka kasutamiseks eraldi siinid ja “skuutauspisted” tekitada, ei taha uskuda et miski klassi/LYSireeglid selle vastu on?
    Kindlasti ei tulnud ka kasuks paari sekine üle olek stardiliinist ja sellele järgnenud kannakas.
    Seda kas Mariellel spinni heisata või mitte ei arutatud kuna spinnipoom oli juba talvekorterisse paigutatud, tegime küll pingutuse ja vahetasime taganttuule otsaks foka genu vastu välja ja sõitisme liblikat, kuid kahjuks ei toonud se meid vajalikud neli minuti kiiremini Piritale. Et jõest välja saada nägime genuga hullu vaeva, eilsetes tingimustes selle pingutamiseks kätest ei piisa tuleb kogu keha appi võtta ja siis ka veel vändaga peale lasta (eks oleneb ka kui palju roolimees vallata otsustanud on), ca. paarikümne paudiga saime välja ja tagasisõit lennukasse oli tavapäraselt lennukas. sildusime ilma mootorita, äkki oleks pidanudki kaile teise jätma…
    …et nüüd ootaks Gunilla kajastust…

  2. Martin Orav
    25.10.2012 at 22:06

    Mis siin ikka kajastada, hirmus oli…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *