Ilm oli taas suurepärane – üle pika aja SOE, ilma erilise lainetuseta, mõnusa kerge maatuulega. Tõnis oli täna isa rollis ja Svea pidi hakkama saama sellevõrra muutunud koosseisus – Hard, Oliver ja Heiti. Ette sai natuke puudust tuntud, aga tagantjärele selgus, et saame siiski ka asendamistega hakkama ja põhimeeskonnaliikmed võivad endale pereringis ajaveetmist lubada küll 🙂
Rada oli Rannahoone eest stardiga, edasi Russalka märk, Kuulimuna ja muulidevahelise finishiga. Startisime Sveaga taas kuidagi Greta ja mitme teise paadi sabasse. Vähemalt enamvähem õigel ajal olime joonel, aga no Dorothea ja Greta ikka segasid meid täiega ja otsustasime vabaks pautida suunaga merele. Salme eest saime veel läbi, aga uustulnuka Kaija tagant juba oli veidi vaja vallata. No ei hullu. Teistel ka oli kurss muulile ja nagunii oli vaja neilgi millalgi pautida, et polnud justkui suur diil ka. Läksime siis pikalt kohe oma teed nüüd ilma teistega surumata ja sõidust puhast rõõmu tundes. Peale pauti märgile oli juba selge, et maa poolt otse läinud olid tuulega hävinud ja olime ikka kaablijagu eest ära. Paudi olime ülekrüssu hirmus siiski liiga vara teinud, kuna peagi keerasime suunaga maale ja olime sunnitud uuesti merele pautima. Nüüd olid teised eelist saanud ja Greta oli meile kolmandiku lähemale tulnud. Salme meist füüsiliselt möödas. Siiski ei läinud Greta ka vähemalt märki ära, tegid lisapaudi ja nii saime me Russalka märgis Salme sabas volksudest jälle kaablijagu ees olles esimesena spinni üles.
Tuul oli nüüd kukkunud ka ja vihva hakkas tibutama, aga ega sellel spinniotsal midagi palju erilist ei toimunud ega muutunud. Salme loomulikult pikendas vahet. Greta meile palju lähemale ei saanud ja nagu Mihkel Vana Armu pealt ütles, siis Gretale oli kuklasse hingav tagumine kamp veidi lähemale läinud. Svea spinn sai nii üles kui alla väga nobedalt ja spinnihalss sujus niisamuti.
Kuulimunast tagasi krüssates tundus üsna pea, et maale lähenedes hakkame justkui käiguga kinni jääma ja otsustasime varakult merele pautida – saime kenasti liikuma jälle ja ühtlasi näha, kuidas selle lühikese otsaga oli Greta meile usinasti lähemale tulnud. Ju siis olimegi juba augus ja tagant tuldi järgi. Miskipärast otsustas kõiksemees sealtsamast maa alt suruma minna ja sinna nad tegelikult ka hävisid jälle. Svea tegi üleval 5,5kn sõitu ja kui meie kursid peale teiste rannahooneesist pauti meiega ristuma olid mõeldud, oli vahe esialgsega võrreldes kahe või isegi kolmekordseks kasvanud. Einoh mis viga sedasi purjetada eksole 🙂
Ja hea, et Heiti kaasas oli – esiteks olla ta enda sõnud õnnetooja(!), ja teiseks tal on head rammu, et mootori kai peale jätnud Svea jõe peal TOP’i juurest vastuvoolu kaini sõuda. Näeme jälle!
Tänased tulemused:
Koondseis: 