Tänase kolmapäevaku kohta võiks öelda “same, same, but different!”. Päev oli päikeseline ja ennustus lubas tuult läänest-loodest 5-6 m/s. Muhu Väina pohmelusest napilt üle saanuna oli lausa rõõm kodusele Tallinna lahele tiiru tegema minna. Ühtlasi oli isu näha, kas väinas käima saanud tihedam nagistamine Gretaga oli mingi ajutine nähe, või äkki hakkabki nüüd nii olema…
Päike paistis täiega, aga tuult oli ennustusest enam, jänes oli peal ja laine läänetuulele vastavalt päris korralik. Rada oli “S – Paljassaare N – F” e. tüüpiline vastutuule ja siis tagasi spinniots. Stardis olime täitsa enam-vähem. Kõik paadid olid paugu ajal ilusasti liinil. Vana Arm ja Dorothe olid meist veel kaatri pool väikese eelisega, aga Vana Arm pautis ära paremale ja Dorothea vajus kiiresti meie tagant läbi. Teised meist allpoool peale starti nii head käiku ei saanud ja nõnda me gramm teravamalt ja nõks kiiremini edu kasvatasime. Laevateeni oli veel minna, kui sadamast hakkas St. Petersburg väljuma ja teoreetiliselt oleks vaja olnud pautida, aga kuna meie mäletamist mööda see laev on alati kuidagi maa alt rohkem läinud, siis lasime edasi. Ei tea, kas laeva või muu pärast, aga Topu ja Greta tegid paudi. Laev aga läks kõige alt ilma laevateele ronimata. Paljassaare all oli nüüd tõehetk Topu, Greta, Vana Armuga, aga kõigist olime korraliku eduga et lust oli lausa. Kui me eelmistel kordadel eest ära olnud Gretat olime vaadanud ja endilt küsinud, et mida kuradit Mikk selleks teeb, et sedasi eest ära olla, siis nüüd saime seda endalt küsida ja vastus oli üllatav – selleks polegi vaja mitte midagi erilist teha 🙂 Tuleb lihtsalt neid paljusid purjetamise pisiasju normaalselt hästi teha, tehnika võiks toimida ja purjed mitte väga vanad ega veninud olla.
Vahed siiski väga pikad ei olnud ja kuigi meile peale nüüd siis esimest pauti tundus, et läheme märki välja, siis hoovus tegi oma töö ja vastu vaatas reaalne võimalus kõrgemale sõitnud ja seega märki minevale Gretale kätte jääda. Enne märki tegimegi lisapaudi ja veel ülekrüssu otsa, aga õnneks siiski jäi piisav edu sisse, et märgis nobedalt spinn üles ja sipsti turvaliselt finišisse. Kusjuures spinniotsal, kus Svea gps näitas tagantlaines surfates kohati 9,5kn kiirust, suutis Greta vist isegi grammikese vahet kahandada… Teised tagapool olid suht tihedas pundis ja madistamist võis neil omavahel üksjagu olla.
Kokkuvõttes üks pagana mõnus purjetamine, kus jagus põnevust ja kõike värki. Ja kui üks laine poleks Paljassaare otsas üle poordi löönud, siis peaaegu oleks veel kuivaltki pääsenud…
Tulemused täna:
Ja kolmapäevakute koondtulemus so far:
Delfi pildid